See on raamat kuulsast Eesti muusikust ja poliitikust Vardo Rumessenist. Intervjuus Urmas Otile räägib ta endast, tööst, leidmistest ja kaotustest, elust ja muusikast. Just nüüd, siin, selles raamatus. Otsevaates -- en face.

Biitlitest on kirjutatud palju raamatuid. Neid võib jagada kaheks: "tõsised", ajakirjanduslikul uurimistööl põhinevad ja "kerged", kõmu ja pildimaterjaliga manipuleerimine. See raamat ei kuulu ei esimesse ega teise liiki. Autor püüab anda tausta nähtusele kui sellisele: "Olen olnud tahtlikult võimalikult "ebapüha", sest rock´ist pühamat nähtust vist tänapäeval ei ole."

Niccolò Paganini (1782-1840) oli itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja. Ta oli oma aja tunnustatuim viiulivirtuoos. Ta hakkas kontsertidel mängima 11-aastaselt, oli 1805–1808 sooloviiuldaja ja kapellmeister Itaalia linnas Luccas, hiljem esines väga menukalt mitmel pool Euroopas, sai 1828 Viinis keiserliku kammervirtuoosi tiitli. Edendas viiulimängutehnikat: rakendas topeltflažolette, vasaku käe pizzikatot ja hüplevat poognat; mängis erakordse tehnilise täiuslikkusega, tuliselt ja värvikalt. Oli kuulus ka kitarristina. Tema romantilisest heliloomingust tuntakse nüüdisajal 24 kapritšot (1817), viiulikotserte d-duur ja h-moll ning mõnd variatsioonivormis teost. Aastast 1954 korraldatakse tema sünnilinnas Genovas rahvusvahelist viiuldajate võistlust.

Eesti armastatud helilooja mõtted loomingust ja loomisest, muusikast meie ümber, õpetamisest, armastusest ja õnnelik olemisest