Robin Hood
PS! Konkreetse raamatu seisukord on kirjas parameetrite all.
Raamatu pilt võib olla illustratiivne (ei pruugi olla täpselt sama eksemplar).
Raamatute seisukordade kirjeldus
.
Parameetrid
Raamatu seisukord | hea |
Autor | Neil Philip |
Illustraator | Nick Harris |
Ilmumisaasta | 2001 |
Keel | eesti |
Kirjastus | Koolibri |
Köide | kõvakaaneline |
Lehekülgi | 64 |
Sari | Silmaringi klassikalised lood |
Tõlkija | Maria Drevs |
Sarnased tooted
Imelikul kombel on meil siiamaani puudunud üldhõlmav eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Käesolev mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Antoloogia esimene köide tutvustas lugejat lastele lugemiseks sobilike rahvaluulenäidetega. Teine köide kaardistas meie lastekirjanduse sünnieelset ja sünniaegset kirjandusmaastikku. Seda köidet sulgedes võime kinnitada, et eesti algupärane lastekirjandus oli XIX sajandi lõpuks päris valmis saanud. Nüüd oli juba eestlaste oma asi, et seda hoida ja hoolega edendada. Nii tutvustaski antoloogia kolmas köide meie lastekirjanduse käekäiku kuni 1917. aastani. Neljas köide, mida praegu käes hoiate, tutvustab algupärast lastekirjandust, mis jõudis noore lugeja kätte Eesti Vabariigi esimesel kümnendil -- seega kahekümnendatel aastatel. Seega on selle raamatuga jätkuv antoloogia tõeline teejuht eesti lastekirjandusse kõikidele lugemishuvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata
33aastane Mia Maria Amer oli noor tudeng, äsja sünnitanud kaksikud tütred, kui tal diagnoositi Hodgkini lümfoom. Juba enam kui kümme aastat sõltub tema elu ema ja naisena sellest, mida vähk otsustab. Ta ei jaksa teha kõike, mida teised emad teevad, ega pakkuda kõike, mida kaaslased pakuvad. Aga selle värvivihikuga saab ta anda tuge ja mõistmist kõigile, kes kokku puutunud vaenlasega, mis hävitab vaikselt ja salakavalalt elusid. Miks ma otsustasin teha sellise värviraamatu, mis võib paljude jaoks olla harjumatu ja kummaline? Just sellepärast, et normaliseerida vähkhaigusi. Vähk on minult ära võtnud viimased kümme aastat. Mul ei olnud alguses kedagi, kes oleks mentaalselt kätt hoidnud. Aga ma tean, kui oluline on aidata inimest, kes on äsja saanud diagnoosi. Või kedagi, kelle sõber on haige. Aitame normaliseerida vähist rääkimist ilma häbita!