Ühel 1991. aasta jäisel talvepäeval triivib Lõuna-Rootsi rannikule kummiparv, milles on kahe mehe surnukehad. Üsna varsti selgitab Ystadi politsei välja, et mehi on ennem surma piinatud. Juhtumi delikaatsuse tõttu kutsutakse nõupidamisele ka tõreda loomuga sinisukk Brigitta Törn välisministeeriumist, kes komissar Kurt Wallanderi meelest räägib vaid ümmargust juttu nagu poliitikuile omane. Hoopis teistsugune inimene on aga lätlane major Liepa, kes peab lugu heast viskist ja armastab filosofeerida. Surnud mehed olevat olnud vene päritolu kurjategijad ja asja uurimine antakse üle Läti politseile. Kurt Wallander peab samuti Riiga sõitma. Alles seal selgub Wallanderile, et mõrvade taga peituva salaliidu mahitusel on ka tema kahtlustavate nimekirja sattunud...

Vendade Strugatskite kaks ulmejuttu "Miljard aastat enne maailmalõppu" ja "Väljasõit rohelisse" käsitlevad mõlemad, kuigi erinevat aspektist, inimliku vastutuse probleemi. Esimeses on tegu käsitamatu jõuga, mis püüab mõjutada teaduse arengut, teises puutub inimkond kokku Maa-välise tsivilisatsiooniga. "Väljasõit rohelisse" peaks ilmuma 2016.a. uue täiendatud väljaandena (ca kümnendiku võrra pikemana kui 1987.a. tõlge, lisaks Boriss Strugatski järelsõna). "Väljasõit rohelisse" on aluseks ja inspiratsiooniks Andrei Tarkovski 1979.aastal valminud kultusfilmile "Stalker". Teosest "Väljasõit rohelisse" valmib ka teleseriaal.Värske adaptsiooni režissööriks saab Alan Taylor, kes oli filmi Terminator: Genisys taga ning on kaasa löönud ka sarja Game of Thrones juures. Stsenaristiks on Jack Paglan.Täpsemad andmed sarja kohta veel puuduvad, kuid projekt on töös.

"Siseneb mõrvar" ilmus esimest korda 1935. aastal ning oli Ngaio Marshi teine krimilugu. Nagu kõigis Marshi romaanides, lahendab mõistatuse politseiinspektor Roderick Alleyn ja tema kolleegid Scotland Yardist tõestavad, et kütkestavateks tegelasteks ja nutikateks uurijateks ei sobi sugugi ainult eradetektiivid. "Siseneb mõrvar" algab süütu teatriskäiguga, mis aga kergitab eesriide ka sünge kuritegeliku maailma eest. Alleynil tuleb välja nuputada, kellel võis olla huvi korraldada, et mees, kes näidendi viimases vaatuses maha lastakse, ka tegelikult enam teatrilavalt elavana ei lahkuks.

Noaga tapetud naisest reportaaži tegev teleajakirjanik Meghan Collins vaatab New Yorgi haiglasse toodud noore kauni tütarlapse linasse mähitud kogu. Surnud neiu palgejooned tõmbavad Meghani õudustäratavasse reeturlikkusevõrku, kus miski pole see, millena näib, ja kus tõde võib osutuda liiga hingelaastavaks, et seda välja selgitada... Meghani isa jäi kadunuks traagilises sillaavariis, tema laipa ega autot ei leitud. Meghani ema, kes pole abikaasa ega ka lesk, ei saa kasutada ühist pangaarvet, mida vajab, et mitte ilma jääda Connecticutis asuvast perekonnale kuuluvast võõrastemajast. Enne kadumist oli Edwin Collins kindlustuspoliiside arvelt raha välja võtnud. Nüüd, kadununa, on temast saanud kahtlusalune elajalikus roimas. Püüdes surnud tütarlast tuvastada, tema mõrvarit leida ja isa nime puhtaks pesta, avastab Meghan, et otsingud põimuvad ühte reportaažiga, mida ta teeb Manningi kliinikus, kehavälise viljastamise keskuses, kust naised loodavad saada lapsi, keda loodus ei ole neile andnud. Tapvate kirgede ja pettuse käänulisel rajal jõuab Meghan tõele lähedale... ning see luupainajalik teekond ähvardab talle elu maksta.