"Selle raamatu peategelane ei ole välja mõeldud. Lell Bohdan Müller elab tõepoolest Kysuca paksudes metsades. Kogu oam elu on ta veetnud looduse rüpes, mida ta armastab ja hoiab nagu silmatera. ..."

Ülevaatlik taimemääraja hõlmab metsa- ja niidutaimi, umbrohtusid ja prahitaimi ning soo- ja veetaimi. Raamat käsitleb 1340 liiki ja alamliiki taimi, mis ongi suurem osa Eesti piiridest leitud metsikult looduses kasvavatest taimedest. Kukeaabitsast leiab kõik Eestis kaitse all olevad taimeliigid. Tahvlitel kujutatud taimede juures on nüüdisaegsed levikukaardid Eesti taimede uuest levikuatlasest (2020). Lisatud on ka mitmete viimastel aastatel Eestist avastatud taimede kirjeldused.

 

Käesolev kümnes, täiendatud trükk võib lugejat hämmastada uute sugukondade ja liikide nimetustega. Taimenimetused on kooskõlas tänapäevase süstemaatikaga ning küllap pakuvad avastamisrõõmu ka ammustele taimehuvilistele.

Asudes raamatu uut trükki ette valmistama, saatis autor 1966. aasta novembris vabariigi 50 kõige aktiivsemale lindudevaatlejale ringküsitluse eelmise trüki puuduste kõrvaldamiseks ja raamatu tarvitajate soovide arvessevõtmiseks. Tagasi saabus 20 kirja, milles konstruktiivseid ettepanekuid tegid Mall Hiiemäe, Ahto Jõgi, Valter Kangur, Tenno Laur, Aleksander Lint, Jaan Naaber, Sven Onno, Oivo Rahusoo, Olav Renno, Eduard Sadam ja Aleksander Soovik. Raamatu määramistabelid on põhiliselt jäänud samaks nagu eelmises trükis. Neid on täiendatud ja täpsustatud uute andmetega. Lisatud on määramisjuhendid järgmiste liikide kohta, mis eelmises trükis puudusid: kanada lagle, meririsla, naaskelnokk, mustpea-kajakas, tutt-tiir, loor-kakk, kaelusrästas, lasuurtihane, kukkurtihane, mägi-kanepilind. Lisatud on kaks uut joonist (12. ja 36. joon.), millel on kujutatud nimetatud liigid. Teised must-valged joonised ja värvitahvlid on jäänud endiseks. Täiesti uuesti on kirjutatud määramistabelitele järgnev raamatu lõpuosa. Seda tingis linnuteaduse edasiarenemine, rohke uue kirjanduse ilmumine ja mitmete teaduslike ning organisatsiooniliste seisukohtade muutumine viimase 13—14 aasta jooksul. Nii peegeldab välimääraja ornitoloogia praegust seisu.