"Kiikhobune Antverpenist" võitis 1998. aasta romaanivõistlusel teise preemia. Autor ütleb: Seiklusrikka spiooniromaani põhitegevus leiab aset 1980-ndate aastate alguses Aafrika väikeriigis, kus põrkuvad USA ja NSVL suurriiklikud huvid. Määratlesin teose pseudodokumentaal-ajalooliseks romaaniks seetõttu, et väljamõeldud tegevustik areneb kindlal ajaloolisel taustal, kust ei puudu dokumentaalandmed ja reaalsed poliitilised sündmused. Udo Uibo ütleb: Lopsakas fantaasia, põnev faabula, loomulik ja ladus jutujooks, suurepärased kirjeldused, kindlakäeline kompositsioon, pädevuse mulje loomise oskus mitmel alal (poliitika, nuhkimine, Leningradi tänavad, meresõit, pommide panemine, karate, Aafrika floora ja fauna, neegerpresidentidega abiellunud vene naiste hingeelu jne) Lõik raamatust: August tunneb, et merelt tõuseb jäine hingus üha kõrgemale, ikka kõrgemale mööda keha. Juba ei suuda ta liigutada oma jalgu, siis käsi... Ja jälle näeb August läbi külma udu, mid on kerkinud peaaegu silmadeni, kiikhobusel kappavat blondi väikemeest, kes rõõmsalt käega viibates haihtub pikkamisi olematusse... Saaremaal elava kaugesõidukapteni Lembit Uustulndi haarav ja põnev romaan, mis saab alguse II Maailmasõja eelõhtul Kuressaares. Hoogne tegevus kandub Leningradist Kanaari saartele, Ameerika Ühendriikidest Lemaaniasse, korrumpeerunud Aafrika riiki. Ameerika ja Nõukogude Liidu ristuvaid huve esindavad LKA agent Thomas Thamerick ja GRU agent Leonid Tamov. Raamatule lisavad värvi eksootilised paigad, kaunid naised ja usutavalt esitatud intriigid. Ja igal lugejal on võimalus vähehaaval selgusele jõuda, kuidas on selle suurriikide mõjusfääride jagamisega seotud Eesti ja Eestimaa mehed.

Ühel 1991. aasta jäisel talvepäeval triivib Lõuna-Rootsi rannikule kummiparv, milles on kahe mehe surnukehad. Üsna varsti selgitab Ystadi politsei välja, et mehi on ennem surma piinatud. Juhtumi delikaatsuse tõttu kutsutakse nõupidamisele ka tõreda loomuga sinisukk Brigitta Törn välisministeeriumist, kes komissar Kurt Wallanderi meelest räägib vaid ümmargust juttu nagu poliitikuile omane. Hoopis teistsugune inimene on aga lätlane major Liepa, kes peab lugu heast viskist ja armastab filosofeerida. Surnud mehed olevat olnud vene päritolu kurjategijad ja asja uurimine antakse üle Läti politseile. Kurt Wallander peab samuti Riiga sõitma. Alles seal selgub Wallanderile, et mõrvade taga peituva salaliidu mahitusel on ka tema kahtlustavate nimekirja sattunud...

Kohalikus ajalehes ilmub kuulutus, mis algab sõnadega: "Teatame mõrvast, mis...". Mõrv leiabki aset ja sellele järgneb veel kaks mõrva, enne kui miss Marple mõistatuse lahendab.

Vaikinud kõnemehes selgub, et mõrvatud mehe hääl võib kõneleda ka haua tagant... kui see on salvestatud helikandjale. Salvestise leidmine on ühtede asjaosaliste jaoks ainus lootus, teiste jaoks suurim hirm. Peitusemäng ise on aga hädaohtlik. Nero Wolfe’il tuleb panna mängu oma mugavus ja vabadus, mõnel inimesel aga koguni elu.