Sissejuhatus Seni ilmunust Kunstist ja kunstikäsitusest 19. sajandi lõpuaastail Kunstist ja kunstikäsitusest aastail 1900-1914 Kunstist ja kunstikäsitusest aastail 1914-1916 Lõpetuseks Über die estnische Kunst und Kunstauffassung seit der Jahrhundertwende bis 1916 Register

Psüühikat on inimkond püüdnud mõista juba aastatuhandeid. Ometi on ka tänapäeval psühholoogias rohkelt vastamata küsimusi. Veelgi enam, võib kahtlustada, et paljusid olulisi küsimusi pole veel isegi küsitud. "Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini" on mõeldud kõigile, kes soovivad inimese psüühikat ja selle olemust paremini mõista. Aaro Toomela kolmeköitelises teoses vastatakse kolmele põhjapanevale küsimusele. Esiteks, kas kujutiseloome on võimalik ainult kõnepõhise ehk semiootiliselt vahendatud mõtlemise alusel? Teiseks, kas lapse vaimse arengu staadiumid vastavad inimkultuuri arengu staadiumidele? Ning kolmandaks, mis on kunst? Raamat on kirjutatud laia lugejaskonda silmas pidades, kuid tegemata siiski järeleandmisi teaduslikkuses. Teose "Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini" teise köite "Inimkonna tee kritseldustest kunstiks" põhiteemaks on küsimus, kuidas on kujutiseloome arenenud inimkonna mitme miljoni aastase ajaloo vältel. Lähemal uurimisel selgub mitu huvitavat asja. Kõigepealt see, et inimene on siiamaani tõepoolest teadaolevalt ainuke loom, kes suudab iseseisvalt äratuntavaid asjade ja sündmuste kujutisi luua. Kuna inimese psüühikat eristab muudest loomadest just kõneliselt vahendatud mõtlemise võime, leiab kinnitust väide, et kujutiseloome aluseks on kõnelise mõtlemise protsessid. Seejärel avaneb kujutiseloome areng inimkonna ajaloos. Selgub, et hoolimata mõningatest teisejärgulistest erinevustest on kultuuri ja lapse kujutiseloome arengustaadiumid oma psühholoogiliselt olemuselt identsed. Lisaks selgub, et needsamad arengustaadiumid ilmnevad nii tasapinnaliste piltide kui ka kolmemõõtmeliste kujude loomisel.

Raamat ja dokumentaalfilm kaasnesid Kumu kunstimuuseumi näitusega "Raoul Kurvitz" (18.01.–21.04.2013). Trükis on valminud lähtuvalt äratundmisest, et Kurvitza kunstikukarjäär selle eri etappide, teemade ja produktsioonimahuga vajab pikemat lahtikirjutamist ning analüüsimist, kui näitusesaali võrdlemisi napp sissejuhatav seinatekst võimaldab. Kurvitz on olnud kunstnikuna aktiivne alates 1980. aastate keskpaigast ja tema pea 25 tegevusaasta sisse mahub nii eriilmeline loominguline tegevus kui ka lahkamist vääriv autorikuvand. Raamatuga kaasneb dokumentaalfilm DVD-l, millel on Kurvitza persoonilugu – kunstnik räägib oma elust ja loomingust, heites pilgu erinevatele koostööprojektidele ja partneritele ning lahates oma loomingulisi saavutusi. Filmis on üles võetud ka näituse ehitusprotsess (Kurvitza loomingu puhul on alati rohkesti küsimusi esitatud just tehnilise teostuse kohta) ja näitusevaated ehk valmistööd.

Raamat kaasneb näitusega "Rooma stiilis. Maneristlik graafika Eesti kogudest" Mikkeli muuseumis (21.10.2017–11.03.2018) ja pakub lugejatele võimalust silmitseda enamiku ajast hoidlates peituvate 16. sajandi võluvate ja ülimalt meisterlike gravüüride pilte. Raamat sisaldab mahukat, manerismi olemust ja maneristlikku graafikat käsitlevat artiklit Venemaa silmapaistvalt kunstiajaloolaselt, Riikliku Ermitaaži Itaalia graafika kogu hoidjalt Arkadi Ippolitovilt. Selle artikli näol on tegemist ainsa selle ajastu kunsti kokkuvõtlikult käsitleva avaldatud kirjutisega eesti keeles. Manerismiperioodi estampe on Eesti kogudes suhteliselt vähe, kuid eri kollektsioonidest pärit graafilisi lehti koondades oli võimalik esitada mitmekülgne ja paljusid manerismi käsitlemise puhul olulisi teemasid ning suundumusi kajastav tervik. Reprodutseeritud teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi kogust, Eesti Rahvusraamatukogust, Rahvusarhiivist, erakollektsioonidest ning märkimisväärne hulk olulisi teoseid pärineb Tartu Ülikooli kogudest, mis on praegu jagunenud Tartu Ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi kollektsioonide vahel. Raamat "Rooma stiilis" avalikustab esmakordselt kõiki neid teoseid koos, luues laiapõhjalise ülevaate Eestis leiduvast maneristlikust graafikakunstist.