Käesolev töö on esimeseks katseks jälgida üksikasjalikumalt eesti folkloristika arengut ühe kindla ajavahemiku ulatuses, nimelt Eesti Kirjameeste Seltsis (EKmS) aastatel 1872-1893. EKmS-i rahvaluule-alane tegevus moodustab meie kultuuriloos kahe aastakümne pikkuse ajajärgu. Seltsi asutamiskäik algas juba 19. sajandi 60-ndatel aastatel, millal Eesti asus kapitalistliku arengu teele. Viimasega kaasnes pärisorjuse igandite vastu suunatud rahvusliku liikumise tekkimine, mis järgneva aastakümne jooksul arenes laiuti, süvendades rahvuslikku teadvust ja kandudes rahvahulkadesse mitme suure ühisürituse kaudu. Elades üle kulminatsiooni 70-ndate aastate lõpul ja 80-ndate aastate algul, hakkas rahvuslik liikumine viimati mainitud aastate keskpaiku, seoses rahvusesisese diferentseerumise ja klassiantagonismi süvenemisega, allamäge minema. Seega ulatus EKmS-i tegevus rahvusliku liikumise algusaastatest selle taandumise ajajärku välja.

Veiko Märka (snd 1964) raamat käsitleb tema kokkupuuteid eesti kirjanikega alates 1971. aastast. Esimesed kohtumised sündisid raamatute kaudu, hilisemad on isiklikud. Üldistavad vahelugemised puudutavad kirjanike ja elunähtuste vahekordi: kirjanikud ja ajakirjandus, kirjanikud ja kõnekunst, kirjanikud ja alkohol, kirjanikud ja vägivald, kirjanikud ja huumor jne. Humoristliku lähenemisega kirjutatud teosest ei ole välja jäänud ka tõsisemat laadi ja isegi traagilised mälestused. "Kirjanikud omavahel" on raamatusari, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas.

Arvo Valton (snd 1935) portreteerib raamatus "Ühises hoovuses" seitsetkümmet viit eesti kirjanikku ja kirjandustegelast, ning oma eeskujude, sõprade ja kolleegide kaudu ka iseennast. Need portreed on ausad, harivad ja rohkete huvitavate detailidega. Koloriidi neile lugudele annab Elu ise – Valtoni ja tema pere küüditamine, kirjanikutöö nõukogude tsensuuri pihtide vahel, soome-ugri asja ajamine taasiseseisvunud Eestis. Lugude sagedaseks tegevuspaigaks on kirjanike liit ja Tallinnfilm. Et Valtoni juured ulatuvad Hiiumaale, on raamatus ka tubli annus hiiu huumorit. "Kirjanikud omavahel" on raamatusari, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas.

Raamat sisaldab intervjuud kaheksa eesti kirjanikuga (Jaan Kross, Paul-Eerik Rummo, Arvi Siig, Enn Vetemaa, Mats Traat, Ain Kaalep, Aleksandes Suuman, Arvo Valton), kes eritlevad loominguprotsessi motiive, kulgu ja tingimusi. Tosinkond lugejausutlust (anonüümsed koolinoored, Jüri Järvet, Erast Parmasto, Luulik Kokamägi, Vambola Maavara) täiendab loominguloolist põgusa sissevaatega eri lugejakategooriate maitsesse, lugemismotiividesse ja -hoiakuisse. Sissejuhatuses annab autor referatiivse lühiülevaate loominguprotsessi ja retseptsiooni uurimisest.