Tunnustatud kirjaniku Mathura uus luulekogu “Sostenuto” on pühendatud sügisele nii looduses, ühiskonnas kui inimeses. “Suurim kaotus pole mitte see,” ütleb ta hääbumisele mõeldes, “kui kaob värvikirevus, vaid see, kui lakkame eristamast pooltoone ja varjundeid.” Selles meeleolus vaatlebki raamat hämaruse saabumist, võimaluste ahenemist ja inimese sisemist valgusepüüdu. Keele- ja kujunditundlik raamat pakub viiteid nii Ludwig van Beethovenile kui Nils Frahmile, nii budismile kui varakristlusele. See on hillitsetud, kuid väljapeetud mõtisklus muutuvast ajast ja inimelu kestvatest dilemmadest.

Maa laisalt kohab Musta mandri rannal, põleb laotus, läigib vetevald. Kõike Tahab päike endast ära anda, vari täpiks tõmbub jalge

Ain Rannaleet (1904-1943) kuulub nende kirjanike hulka, kes pärast Oktoobrirevolutsiooni hakkasid aluseid rajama eesti nõukogude kirjandusele Nõukogude liidus. Luulekogu teemadeks on: Süda on muredest hell Suure kodu südames Hullud piined Oi, mu kodu verikallis

Ivar Silla uus luulekogu jaotub kolmeks osaks: «Kui teisi ei ole», «Head asjad» ja «Psühhopaadi sünd». Enamiku keskmisest tsüklist moodustavad Reisegedicht’id, mis toovad silme ette üksinda Kesk-Euroopa aasadel rändava luuletajast reisiselli.