Sõnaraamat Feliks Vaka mälestuseks. Sõnastik hõlmab täielikult F. Vaka uurimuse "Suured ninad murdsid päid..." esimese kuue vihiku väljendeid. Lisa on koostaja hankinud sõnastikest, eesti autorite teostest ning perioodilistest väljaannetest. Kokku on sõnastikus üle 6000 põhiväljendi. Fraseoloogia ehk püsiväljendid on keelendid, mis moodustavad mõistelise terviku ja mille tähendus ei tulene koostisosade summast, neile on omane metafoorsus, piltlikkus ning nad ei ole sõnasõnaliselt tõlgitavad teise keelde.(Nt. Asja ees, teist taga. Avali süli vastu võtma. Kirik keset küla. Kurja juur. Pead silmusesse pistma.) Avarama lähenemisviisi korral kuuluksid püsiväljendite hulka ka vanasõnad, kõnekäänud, aforismid jms. Fraseoloogiasõnaraamatust on nad aga välja jäetud, kuna neid käsitletakse tavaliselt omaette.

Käesoleva monograafia autor peab oma eesmärgiks anda ülevaade kõigist eesti värsiteooriafa seotud olulisematest probleemidest. Sealjuures ei analüüsita mitte konkreetsete teoste kunstilist väärtust, vaid tuuakse esile luuletuste ülesehitamise üldised põhimõtted, mis eri teostes omandavad erineva esteetilise tähenduse ja väärtuse; ka seda on võimalik hinnata, kuid sel juhul tuleks värsitehnikale lisaks vaatluse alla võtta teose kõik aspektid. Küll aga saab ainuüksi värsitehnika kriteeriumidega hinnata mingi riimitüübi, värsimõõdu või luulevormi vastavust keele ehitusele ja selle "raskusastet", mis sõltub emakeele seaduspärasustest.

Õpiku 40 õppetükki sisaldavad lugemispalu, grammatikat ja harjutusi. Harjutused on valitud selliselt, et nad kinnistavad omandatud sõnavara ja grammatikat. Tõlkeharjutuste võti antakse raamatu lõpus. Õpiku on ka grammatikatabelid, tähestikuline rootsi sõnade register ning lühike, õpiku sõnavara hõlmav eesti-rootsi sõnastik. Õpik on mõeldud kõigile rootsi keelt õppijaile.

Laiale keelehuviliste ringile mõeldud õppe- ja käsiraamat, mis annab soome keelest süsteemse ülevaate, tuues ühtlasi esile eesti ja soome keele erinevused. Filoloogiaüliõpilaste vajadusi silmas pidades käsitletakse mitmeid küsimusi keeleajaloolisest aspektist. Väärtusliku lisamaterjalina tuuakse põhjalik soomekeelsete lühendite loend.