"Kiikhobune Antverpenist" võitis 1998. aasta romaanivõistlusel teise preemia. Autor ütleb: Seiklusrikka spiooniromaani põhitegevus leiab aset 1980-ndate aastate alguses Aafrika väikeriigis, kus põrkuvad USA ja NSVL suurriiklikud huvid. Määratlesin teose pseudodokumentaal-ajalooliseks romaaniks seetõttu, et väljamõeldud tegevustik areneb kindlal ajaloolisel taustal, kust ei puudu dokumentaalandmed ja reaalsed poliitilised sündmused. Udo Uibo ütleb: Lopsakas fantaasia, põnev faabula, loomulik ja ladus jutujooks, suurepärased kirjeldused, kindlakäeline kompositsioon, pädevuse mulje loomise oskus mitmel alal (poliitika, nuhkimine, Leningradi tänavad, meresõit, pommide panemine, karate, Aafrika floora ja fauna, neegerpresidentidega abiellunud vene naiste hingeelu jne) Lõik raamatust: August tunneb, et merelt tõuseb jäine hingus üha kõrgemale, ikka kõrgemale mööda keha. Juba ei suuda ta liigutada oma jalgu, siis käsi... Ja jälle näeb August läbi külma udu, mid on kerkinud peaaegu silmadeni, kiikhobusel kappavat blondi väikemeest, kes rõõmsalt käega viibates haihtub pikkamisi olematusse... Saaremaal elava kaugesõidukapteni Lembit Uustulndi haarav ja põnev romaan, mis saab alguse II Maailmasõja eelõhtul Kuressaares. Hoogne tegevus kandub Leningradist Kanaari saartele, Ameerika Ühendriikidest Lemaaniasse, korrumpeerunud Aafrika riiki. Ameerika ja Nõukogude Liidu ristuvaid huve esindavad LKA agent Thomas Thamerick ja GRU agent Leonid Tamov. Raamatule lisavad värvi eksootilised paigad, kaunid naised ja usutavalt esitatud intriigid. Ja igal lugejal on võimalus vähehaaval selgusele jõuda, kuidas on selle suurriikide mõjusfääride jagamisega seotud Eesti ja Eestimaa mehed.

1794. aastal, kaks aastat pärast kuningas Gustav III surma, valitseb Rootsimaal segadus ja korruptsioon. Rahvas on sõjast, haigustest ja julmusest muserdatud ning vireleb vaesuses. Selles kurjust täis maailmas uurivad ühekäeline sõjaveteran Mickel Cardell ja varalahkunud juristi Cecil Winge noorem vend Emil pulmaööl julmalt tapetud pruudi Linnea Charlotta mõrva. Iseennast süüdistav masenduses peigmees Erik Kolm Roosi on paigutatud hullumajja. Kes on aga selle koletu teo kavandaja, kes on tegelik mõrvar? Sarnaselt juba sama autori eelmisele raamatule „Stockholm 1793“ on teose ajastu ja olustiku kirjeldamisel autorit suurel määral inspireerinud Carl Michael Bellmani laulud.

Ratastel kanderaam oli valmis pandud, et laip surnukuuri lahkamisele viia. Leitnant Tragg läks kanderaami juurde, võttis tekinurgast kinni ja ütles: ''Tulge palun siiapoole, miss Shelby.'' Daphne läks ja seisatas politseiametniku kõrval. Mason seisis neiu kõrval ja hoidis tal käsivarrest kinni. Tragg tõmbas teki järsult tagasi. Mason tundis, kuidas Daphne äkitselt täiesti pingule tõmbus. Ta haaras advokaadist kinni ja karjatas. Mason patsutas talle õlale. Tragg tõmbas teki järsult tagasi. Mason tundis, kuidas Daphne äkitselt täiesti pingule tõmbus. Ta haaras advokaadist kinni ja karjatas.Mason patsutas talle õlale.

"Ajujaht isale" toob Wolfe'ile taas kliendi, kelle taoliseid ta üle kõige jälestab - naisterahva. Tütarlaps on võtnud nõuks otsida üles oma isa, keda ta pole kunagi tundnudki. Otsingute käigus selgub, et õigupoolest pole ta tundnud ka oma ema. Ema elu nagu ka hiljutine surm autoõnnetuses ilmutab ennast üha salapärasemana. Lõpuks annab Wolfe alla: kuna ta on mõrvarite otsimises märksa kogenum kui isade otsimises, otsustab ta kõik probleemid taandada küsimusele, kes on sedapuhku mõrtsukas. Sest mõrtsukas on olemas ning võib varitseda ka kõige süütuma tegelase maski taga, et sealt ähvardada kas või Wolfe'i enda klienti.