Pärimuste järgi varjab Süvahavva talu Põlvamaal iidsetest aegadest elu ja surma mõistatusi ning peidab väravat surmatagusele maale. Arnika Ambros, noor neiu, kes peaks olema uus arbuja ja hakkama elavaid ja surnuid kokku viima, satub kahe vaenupoole vahele, kes mõlemad tahavad Süvahavva saladusi oma valdusse saada. Arnika peab tegema rasked valikud, kas valida ise oma saatus või järgida muistset ettemääratust. Muudes tegevusliinides avaneb Süvahavva põnev ajalugu ja seigeldakse surmatagusel maal.

ULAG oli moodustatud ja organiseeritud eraosanike poolt, kuid sai majanduslikku tuge vähemalt kolme riigi valitsuselt. Nende lõppeesmärgiks oli üliefektiivne terroristidegrupp, mida äärmise vajaduse korral võinuks saata toetama Lõuna-Aafrika üha enam kõikuma löönud režiime. Organisatsiooni kontaktid välismaailmaga olid vähesed, kuid siiski olemas. Samuti oli Londonis üks peen klubi, kust tegelikult võis ULAG-i teeneid tellida. Siiamaani olid nad täitnud vaid ühe tellimuse ja selle tunnistajaks oligi Gunvald Larsson sattunud...

Ruth Rendelli kriminaalromaanis "Mõni luiskab, mõni sureb" lahendab mõrvajuhtumit Rendelli lemmikdetektiiv, Kingsmarkhami-nimelise väikelinna vanaldane elutark ja südamlik peainspektor Wexford. Rahvarohke popmuusikafestivali järel leitakse selle toimumiskoha lähedalt noore naise laip, ja mõistagi on juhtunu tagamaad hoopis teistsugused, kui algul paistab.

Ühel hallil sügishommikul äratab Haugesundi väikelinna mõrv: üks naine on kõrghoone rõdult alla visatud. Eelmisel päeval sai kohaliku ajalehe reporter Viljar Ravn Gudmundsson hoiatava e-kirja, mida ta tõsiselt ei võtnud. Kui saabub uus e-kiri, taipab Gudmundsson, et on sattunud halba kriminulli meenutava jantliku mõrvaloo keskmesse. Politseiuurija Lotte Skeisvoll peab tapja peatama, enne kui too jõuab oma ennustused täide viia, aga aega on napilt. Iga kaotatud sekund võib kellelegi elu maksma minna. Tagaplaanil seisab taktikeppi vibutav dirigent, kes juhatab oma isiklikku reekviemi. Klassikalist surmasümfooniat, kus orkestri liikmed peavad mängima nii, nagu tema tahab. Partituur on tema käes. Tema on Maestro. Geir Tangen (snd 1970) on õppinud politoloogiat ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, töötanud ajakirjaniku, vabakutselise toimetaja ning põhikooli õpetajana. Ta elab Norra läänerannikul Haugesundis ja on Norras tuntud oma populaarse blogiga, kus ta arvustab kriminaalromaane. „Maestro“ on Geir Tangeni debüüt kirjanikuna. „Maestrot“ võib pidada sümboolseks Nordic Noir’i kvintessentsiks.