Võrumaalt pärit Artur Adson oli kaasaegsetele sõjakas ja raske sõnaga mees, järeltulijatele veidrik, kelle suur armastus tegi armastatust Suure Luuletaja. Marie Underile pühendumisega paralleelselt kujunes Artur Adsonist iseseisev ja kandva mõjujõuga kirjanik, kelle sulest on ilmunud 33 algupärast raamatut ja kes on tõlkinud 61 teost, neist 54 teatrile. Lisaks loomingule oli ta veel tarmukas organisaator ja kaasosaline paljudes omaaja ühiskondlikkultuurilistes üritustes ning sündmustes. Eesti kirjanduslikus traditsioonis omab suurt püsiväärtust Artur Adsoni valdavalt võrukeelne värsiloome. Tema isikut avada ja mõista aitab just käesolev kogutud luuletustele lähenev luuleraamat. Raamatut ilmestavad Artur Adsoni enda joonistused.

Jüri Kolgi uues luulekogus kipuvad erinevad motiivid ja kujundid samaaegselt nii kumuleeruma kui ka mõnevõrra üksteist tühistama. Murdmata ridadega, kirjavahemärkideta tekst sunnib lugeja tõenäoliselt aeg-ajalt takerduma, aga see ei ole nii kiusu pärast, vaid tuleneb teksti sisemisest loogikast ja ehk ka püüdest luuletuste palavikulist rütmi lugejale peale suruda. "Fuuga" kirjutuslaad ei ole Kolgile päris uus, ka tema varasemates raamatutes on olnud sarnasest vaimust kantud tekste.

Jaak Känd tähistab pea iga poeedi sünnipäeva ning mäletab nende lahkumispäevi, korraldab sündmusi, loeb pargiserval või tänavanurgal või interneeduses ette enede ja teiste luulet – luule on tema vaimustus, koorem ja armuke! "Üks südamelöök" on vaid väike osake Kännu-universumist, kogu ta luulemaailmast: see haarab aastakümneid elu ja poeesiat, jälgib fotograafipilguga inimsust ning sõnamängurina teel lebavaid spunke ja raamatuid. Känd on matemaatikaõpetaja, bridžimeister, kes punub oma luulessegi rist(räst)sõnu ning mälumängurlust. Esmalt on ta aga mees, kes armastab (luulet), elab (selles) - Jürgen Rooste, toimetaja