Taskuteatmiku "A ja O" kuues trükk. 500-leheküljeline taskuteatmik annab mõne hetkega vastuse mistahes küsimusele. Suur osa teatmikus sisalduvaid andmeid on seisuga 1. jaanuar 2005, s.t raamat sisaldab teavet ka 2004. aastal toimunud olulisemate kultuuri-, teadus- ja spordisündmuste kohta. 10 teemavaldkonda: universum, maa, loodus, inimene, riik ja rahvas, majandus, tehnika, kultuur, religioon, sport.

Inseneriharidusega autor käsitleb raamatus melioratsiooni osa inimühiskonna arengus. Vesi ja toit on lahutamatud mõisted tsivilisatsioonide tekkimisel. Niisutus- ja kuivendustööde areng pani aluse vanade riikide tekkimisele Niiluse, Eufrati, Tigrise, Induse ja Huanghe orus. Raamatu sündmustik kulgeb vanast ajast tänapäeva, Nõukogude Liidu hiiglaslike melioratsioonitöödeni. Tänapäeval on tõestatud, et maailma toiduprobleemi lahendusvõti peitub melioratsioonis. Raamatus näidataksegi bioloogia ja tehnika kokkupuutepinnal asuva melioratsiooni osa selle probleemi lahendusel. Raamat on valminud autori aastatepikkuse uurimistöö tulemusena. Raamat pakub huvi mitte ainult maaparanduse, veemajanduse ja põllumajanduse spetsialistidele ja nendeks valmistuvatele noortele, vaid kõigile, kes peavad lugu populaarteaduslikust kirjandusest ja pole ükskõiksed ajaloo vastu.

Esimene väljaanne Eestis, kuhu on koondatud info Eesti Vabariigis tegutsevate rahvusvähemuste kultuuriseltside ja ühenduste kohta.

Käesoleva töö aluseks said 1991.a. sügistalvel rahvausundi seminari raames peetud loengud. Et autoril pole seni olnud piisavalt aega Iževskis olevate rahvaluulekogude läbitöötamiseks, on siin kasutatud vaid seniilmunud töid ja isiklikke tähelepanekuid. Pinnapealne tutvus udmurdi rahvaluulega on kahtlemata töö suurim puudus. Ent vajadus sellisegi kirjutise järele on suur, pole ju eesti keeles pärast 1928.a. trükitud O. Looritsa "Liivi rahvausundi" III köite ilmunud ühtki raamatut hõimurahvaste usundist. Laiemalt kättesaadav emakeelne usundilooline kirjavara on üldse äärmiselt napp ja koosneb vaid O. Looritsa "Eesti rahvausundi maailmavaatest", mõnest "Akadeemias" ilmunud pikemast kirjutisest (nt. U. Masingu "Taevapõdra rahvaste meelest") ja siin-seal avaldatud artiklitest.