"Eesti rahvakalendri" V köitesse on paigutatud 1080 pärimusteadet u. 5000 hulgast. Koostamisel oli kasutada arhiivimaterjalid laekumisajaga kuni 1980. a. Hilistraditsiooni iseloomustab kalendritähtpäevade tundmine tööjärje tähise ning fenoloogilise orientiirina, kiiremini on mälust taandunud nende rahvausundiline tähendus. Varem mihklipäevale koondunud lõikuspidude komme elab kaasajal põllumajandusasutuste ettevõtmisel edasi, majandusaasta piduliku lõpetamise aeg määratakse nagu ennemuiste - vastavalt saakide salvesaamisele.

Kihnu kultuur pole üksnes kuulsad pulmad, lõputud regilaulud ning sajad kindakirjad. Kihnu ajaloo teevad rikkaks inimesed, kelle elulood on kui seiklusjutud maalt ning merelt. Neid lugusid siia kaante vahele korjates püüdsid Anu Raud, Jüri Tuulik, Joel Sang, Mark Soosaar, Harri Jõgisalu ning teised sulemehed maalida koondportreed kihnlasest, kes ei karda kuradit ega välku, kuid austab merd ning hoiab oma kodu sellel väikesel saarel.

João Lopes Marquesil on kulunud kümme aastat, et saada kinnitust aimdusele, mis valdas teda juba esimest korda Tallinnasse maandudes: Eesti on üle mõistuse naiselik. Kummaline kirdekaare rahvas, kelle feminiinsus jääb ametlikus statistikas varju. Ometi peegeldub just Eesti naistes Eesti elu ilu ja poeetika. Lisaks reale järeldustele leiate "Eesti ilu välimäärajast" vaateid tänast Eestit iseloomustavatele nähtustele, nagu noorte väljaränne, üksikemadus, Facebooki-maania, tragid väikelinna tüdrukud, mõõduvõtt soomlastega, homofoobsed eelarvamused, Eesti naiste kiindumus roosadesse toonidesse. Ja palju muud. João Lopes Marques on Eestis elav Portugali kirjanik. "Eesti ilu välimääraja" on tema sulest juba kolmas raamat, mis vaatleb ja analüüsib elu meie väikeses konnatiigis. Varem on ilmunud "Minu ilus eksiil Eestis" ja "Minu väga ilus eksiil Eestis". João lugusid iseloomustab pehme huumor, tema iroonia pole ründav, puudub tigedus ja agressiivsus, mida tänapäeval kahjuks nii tihti näeb. Siin raamatus on lugemisvara, mida saab mõnuga, jalad seinal, nautida.

NSV Liidu ühe väljapaistvama keeleteadlase, filoloogiadoktor Mihhail Steblin-Kamenski skandinavistika-alased uurimused on leidnud laialdast tunnustust nii kodumaal kui ka raja taga – seda tõendavad Stokholmi Kuningliku Ülikooli ja Reikjaviki Ülikooli audoktori tiitlid. Teadusliku ja pedagoogilise töö kõrval on Leningradi Riikliku Ülikooli skandinaavia keelte kateedri juhataja prof. Steblin-Kamenski kirjutanud ka mitmeid populaarsema sisuga teoseid. Üks neist on käesolev raamat.