Nüüdiskultuuri juured ulatuvad kaugesse minevikku - neisse aegadesse, mida keskkooli ajalookursusest tunneme esiajana ja vanaajana. Käesolev raamat annab populaarse ülevaate mitmete kultuurinähtuste tekkimisest ja arenemisest kauges minevikus. Lugeja saab nii mõndagi teada inimeste eluolust esiajal ning orjanduslikus ühiskonnas. Need teadmised aitavad avardada silmaringi ning muuta ammumöödunud aegu lähedasemaks ja mõistetavamaks.

Eesti Rahva Muuseumi korrespodentide võrgu 75. aastapäevaks

Raamat, mis on oma sisu poolest hoopis laiem, kui pealkiri arvata laseks. Vaatluse all ei ole pelgalt üks maja, vaid ka selts, kes selle aastal 1901-1902 püstitas. Värskelt leitud materjalid seavad Eesti Üliõpilaste Seltsi Tartus asuva hoone kui eesti rahvusliku arhitektuuri esimese tähtteose sünniloo hoopis uude valgusesse, isegi selle autoriks ei peeta enam keskpärast ehitusinseneri Georg Hellatit, vaid hoopiski mitmekülgselt andekat, nii eesti professionaalse teatrikunsti kui ka noore vabariigi esimeste välisesinduste juures seisnud Karl Menningut.

Kaitseliidu ühe noorima struktuuriüksuse, 10-aastase Kaitseliidu Kooli esimene ajalooraamat. See on lugu sellest, et tegeliku arengu aluseks on julged ideed ja meie võime neist ideedest vaimustuda. See on lugu sellest, kuidas erinevate tõekspidamiste, elukogemuste, isiklike huvide ja iseloomude vastastikusest koostööst, vaidlustest ja tülidestki sünnib midagi uut. See on lugu sellest, kuidas millegi uue loomiseks peavad kõik asjaosalised tegema kompromisse ja lahendused, mis üksikult võttes ei tundu ideaalsed vaat et mitte kellelegi, annavad tervikuna parimal võimalikul viisil toimiva süsteemi. See on lugu ka sellest, kuidas kõik meie loodu areneb ega valmi mitte kunagi. Kaitseliidu kooli sünni ja esimeste eluaastate lugu on kirja pandud ja sellest saab üks kivike meie rahvusliku riigikaitse arenguloo kirjus mosaiigis.