Noorsoojutustus kooliõdedest-koolivendadest ja nende vahel tärganud romantilistest tunnetest.

Kolm päris tavalist last – Jared, Simon ja Mallory Grace avastavad, et meie harjumuspärase maailma kõrval on olemas ka teine, hoopis isevärki maailm. Tony DiTerlizzi ja Holly Black otsustavad selle teatavaks teha kõikidele. Spiderwicki kroonika sisaldab põnevaid seiklusi. Sellest selgub ka, et lastele nähtavaks saanud maailm on meile lähemal, kui oskame arvata. Neljanda raamatu algul tundub, et kollid ja paharetid on laste kimbutamise järele jätnud, aga vara on rõõmustada. Asi läheb hoopis hulluks! Suurt segadust tekitavad kaksikute teisikud, kes ilmuvad välja kooli vehklemisvõistluste ajal. Pärast võistlusi kaob Mallory nagu tina tuhka… Kaksikud leiavad ta mahajäetud kivimurru juurest koobastest, kus asub härjapõlvlaste töökas maailm. Mallory on pantvangiks võetud. Asi keerleb ikka „Välimääraja“ ümber.

Ühiste kaante vahel ilmuvad uuesti kolm teost: "Kuu aega täiskasvanu", "Merle" (varemalt "Tere! Sind ma otsisin!") ja "Peidus pool", millest kaks esimest on ümber töötatud. Neil jutustustel on ühised peategelased, kooliõpilased Silja, Indrek ja Merle, kelle käekäiku, omavahelisi suhteid ja arenemist laseb autor jälgida ühe töösuve ja õppeaasta jooksul.

Kõikide kajakate nimi on Emma. Erandeid on ainult üks. Tema nimi on Alexandra. Ta on Vähimadala majakavaht Johanni sõbratar. Neile mõlemale meeldib lugusid jutustada: lõbusaid, kurbi, imepäraseid ja mõnikord ka õpetlikke. Nad jutustavad nõnda hästi, et suur pilv jätab vihmakallamise katki ning halvas tujus vetevaim unustab oma alatu plaani. Ja tänu sellele jõuavad tädi Julie ja poltergeist Võrgu-Hans oma pisikese sõudepaadiga turvaliselt Vähimadalale.