Solnessi Arhitektuurikirjastus on Eesti arhitektuuriaasta kogumikku välja andnud aastast 2002. Käesolev raamat on sarja üheksas köide ning siia on kogutud 2010. aastal valminud parimad majad, interjöörid ja maastikuarhitektuuri objektid. 2010. aastal valmis varasemast oluliselt vähem büroohooneid ja elamuid, küll aga esitati Eesti Kultuurkapitali (KULKA) arhitektuuripreemia kandidaadiks tavatult suur hulk eramaju. Selles kogumikus näeb eramutest siiski vaid ühte, kuna enamikku neist on kajastatud juba 2009. aasta Veneetsia biennaali näituse kataloogis "100 maja". Seekordse raamatu tekstid on esitatud intervjuu vormis, mis tundus mulle kõige ehedam ja ausam. Raamatu eesmärk on tutvustada 2010. aasta parimaid arhitektuuriobjekte, rääkida nende konspetsioonidest ja pisut ka tagamaadest. Kes suudaks seda paremini teha kui objekti looja? Algatuseks aga annavad oma hinnangu raamatus kajastatud objektidele neli KULKA žüriiliiget: Epp Lankots, Laila Põdra, Eva Hirvesoo ja Tiit Sild. Margit Mutso

Esimene teatmeteos, milles on suur valik Eestis tegutsenud ja õppinud ning siit pärit kunstnikke, arhitekte, kunstiuurijaid ja -kogujaid ning silmapaistvate eesti kunsti ajalukku kuuluvate teoste autoreid keskajast tänapäevani, kokku 1877 nime, neist 1575-le on lisatud portree.

Raamat kaasneb Kumu kunstimuuseumi 3. korruse püsinäitusega "Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945". Näitusejuht aitab mõista Eesti mitmerahvuselist ajalugu, kus põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. Uuritakse, kuidas sünnivad ja arenevad mitmesugused identiteeti loovad sümbolid, mida on kasutatud nii Vene keisririigi ja baltisaksa kui ka Eesti Vabariigi ja nõukogude kunstis. Raamat juhib lugejat mööda püsinäituse teemasid, tutvustades rohkem kui 40 märgilist teost Eesti vanemast kunstiklassikast. Raamat on ilmunud ka inglise keeles.

Niguliste muuseumis toimunud näituse "Kirikukellad Eestis” (26.05.2007–31.05.2008) kataloog tutvustab vanimaid ja väärtuslikemaid Eestis säilinud kirikukelli ning nende ajalugu, samuti kelladega seotud esemeid, lisatud on ka illustreerivad fotod, joonised ja skeemid. Kellad pärinevad Eesti muuseumide ja koguduste kogudest ning erakollektsioonidest.