Voltaire on leedu aadlinaise Marta Skowrońska, tsaar Peeter I abikaasa ja esimese Vene keisrinna Katariina I elu nimetanud „kõige uskumatumaks esilekerkimiseks, 18. sajandi Tuhkatriinu looks”. Kuid see autentsetele allikatele tuginev romaan lõhub igasuguseid muinasjutulisi stereotüüpe. Hommik, algavad keisrinna agoonia viimased kaksteist tundi. Halastamatult lähenev surm ja Jumala kohtupidamine, siin maailmas otsa saav aeg reastavad Katerina mõtteis mälupilte, mis muutuvad elu aruandeks. Võimu tippu tõusnud valitseja, küpsuse künnise ületanud naine, üha sünnitav ja leinav ema, suure inimese abikaasa. Kaks reisi – läände ja itta – sunnivad teda mõtlema, milline on tema mehe loodav impeerium ja kelleks on muutunud ta ise. Saatus on mõõtnud talle välja peaaegu kõik rollid, mis vaid naisele osaks saada võivad. Kuid viimasel reisil omaenda hinge tagumistesse soppidesse otsib ta vastuseid: kas võim vabastab või vangistab? Kummale poole kaldub tema viimse kohtupäeva kaal? Kunstiajaloo doktori, menuka leedu kirjaniku Kristina Sabaliauskaitė romaanidiloogia „Peetri keisrinna” tugineb epohhi põhjalikule uurimisele, autentsetele allikatele ning ajalooliste isikute säilinud kirjadele. Sarja esimene osa valiti 2019. aastal Leedu ühe suurema uudisteportaali 15min.lt konkursil lugejate ja kirjandusekspertide poolt aasta parimaks raamatuks. Eesti keeles ilmus „Peetri keisrinna I” 2021. aastal ja pälvis samuti suurt tähelepanu.

Romaan on järg 1979. aastal ilmunud teosele «Puud olid, puud olid hellad velled». Sündmustik hargneb nelikümmend aastat hiljem sealsamas Palanumäe talus, mille noorperemehe õlule langeb nii talu päriseksostmise kui ka vallaasjade ränk koorem. Raamatus on romaanitsükli 2.-4. osa:

"Koidutäht" on esimene raamat samanimelises ajaloolist noorsooromaani kätkevas triloogias (teine raamat "Rüütlite saar", kolmas "Pärlimantel")

Jutustus Eesti lennuväe loomisest ja selle algpäevadest. «Loen selle loo oma otstarbe täitnud olevat, kui see suudab anda peamiselt meie nooremale sugupõlvele üldpildi EV lennuväe töö-, pidu- ja sõjapäevist, lendurite kutselisist ja inimlikest muredest, vaimust ja võitlusist oma ideede eest. Loodan, et see ühtlasi pakub pisut värskendust ka endiste lennuväelaste mälestusile «õpitud kutse» tööpõllul rassimise aegadest. Et viia lugeja talle võõravõitu miljöösse lihtsaimalt ja loomulikult, on jutustus kavastatud lennuväkke sattuva nooruki ja hiljem lendurina kõigil temataoliste üritusil kaasalööva mehe käekäiguna, mis on rööpaiks jutu veeremisel läbi möödunud poolsajandi ja selle sündmuste päätegelase lähimas ümbruses. Juhtumid on esitatud päätegelase vaatepunktist ja sageli sündmuste meeleolu all. Seega siis ei esinda see eesti lennuväelaste poolt ühiselt tunnustatud seisukohti ega taha olla kokkuvõte Eesti lennuväe ajaloost või selle ühest osastki.» Autor