Imelikul kombel on meil siiamaani puudunud üldhõlmav eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Käesolev mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Esimene köide "Meie kassil kriimud silmad" tutvustas eesti folkloorivaramu seda osa, mida ajast aega on lastele tutvustatud või lausa laste omaks peetud. Teine osa "Kuule, kutsik, kuhu lähed?" kaardistas rahvusliku sünni eelset ja -aegset maastikku, jõudes nõnda välja XIX sajandi lõppu. Käesolev köide tutvustab XX sajandi kahe esimese kümnendi algupärast lastekirjandust. Need kümnendid polegi nii tühjad olnud kui tihtilugu on arvatud ja kurjal keelel välja öeldud -- siis sündis ju meie algupärane koolijutt (Oskar Lutsu "Kevade"), siis sai alguse meie algupärane tütarlastekirjandus (E. Aspe), siis hakati sihipäraselt viljelema folklooritöötlust (Ansomardi, Ernst Peterson-Särgava), siis sündis meie algupärane väikelasteluule (Karl Eduard Sööt) ja tänu Söödile ja Ernst Ennole võis julgelt rääkida eesti lasteluulest üldse. Seega on selle raamatuga jätkuv antoloogia tõeline teejuht eesti lastekirjandusse kõikidele lugemishuvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata.

Imelikul kombel on meil siiamaani puudunud üldhõlmav eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Käesolev mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Antoloogia viies köide tutvustab meie lastekirjanduse esimest "kuldaega" -- kolmekümnendaid aastaid. See on nõnda huvitav periood meie lastekirjanduses, et tutvustamiseks ühest köitest ei piisa. Nii et ka kuues raamat on pühendatud meie algupärase lastekirjanduse kolmekümnendatele. Seejärel saab lugeja ülevaate kõigest sellest, mis toimus eesti lastekirjanduses neljakümnendatest aastatest (seitsmes köide tutvustab esmakordselt ühiste kaante vahel eesti eksiillastekirjandust) tänase päevani välja. Seega on selle raamatuga jätkuv antoloogia tõeline teejuht eesti lastekirjandusse kõikidele lugemishuvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata.

August Jakobson on kokku kogunud ja muhedalt ümber jutustanud eesti rahva muinasjutte ja muistendeid, mis annavad ilmeka pildi esivanemate elust-olust ja vaimuilmast. Käesolevasse sarja on valitud jutud "Suur vale", lugu kuningast, kes aina valetas; "Hea eit ja õel eit", pajatus seenemaja elanikest ning inimese ahnusest; "Kuidas tekkisid hiired ja kassid", lugu kurja vanduvast peremehest; "Lolle otsimas", jutt jõuka peremehe ainsa poja rumalast naisest; "Varastaja tont ja aus tont", näide sulase nutikusest ning "Suur onu ja väike vennapoeg lähevad rändama", lugu sellest, kuidas kiisk Võrtsjärve elama sattus.

Monograafia annab ülevaate eesti talurahva toidu arenemisest kuni käesoleva sajandi alguseni, tutvustab eesti talurahva vanemat toitu, selle tegemist ja söömist, aga ka tegijate ja sööjate tööd ning vaeva oma igapäevase leiva pärast. Raamat rahvatoidust peab huvi pakkuma nii toidu uurijatele, valmistajatele kui ka tehnoloogidele.