Ülevaade vabriku ajaloost ja kaasajast.

Taani Kultuuri Instituudi avamine Baltikumis, algul Riias, seejärel Tallinnas ja Vilniuses, oli seotud taanlaste toetusega Balti rahvaste vabadusliikumisele 1990. aastate alguses. Raamatus on tolleaegseid sündmusi kirjeldanud neis osalenud taanlased. Instituudi enda kakskümmend aastat Eestis on värvikas rida rikastavaid kogemusi ja koostööd kahe maa kaunite kunstide, kirjanduse ja rahvakultuuri esindajate vahel. On kogemused õppimisest Taani rahvakoolides ja elukestva õppe arengud, on osalemine piirkondade partnerlussuhetes ning lihtsalt kohtumised eestlaste ja taanlaste vahel. See on ülevaade ühe kultuuriinstituudi tööst, mis annab aimu rahvusvahelise kultuurisuhtluse olemusest, mõjust ja tähendusest. Rohkelt illustreeritud, fotod pärinevad Taani Kultuuri Instituudi arhiivist.

Tänasel Eesti Rahvusraamatukogul on tähtis osa Eesti kultuuris. Oma kodu saamislugu on ühtlasi riigiraamatukogust rahvusraamatukoguks saamise lugu. Samas on see ka jutustus meie lähiminevikust, mil ühised eesmärgid liitsid kokku eesti rahva. Rahvusraamatukogu uue hoone ehitamine kujunes iseseisvumise üheks sümboliks ja põimus tihedalt pöördeliste ajaloosündmustega kogu riigi elus. Isikupärases emotsionaalses stiilis raamat räägib uste avanemisest laia maailma, sõprade ja strateegiliste partnerite leidmisest nii Eestis kui ka välismaal, riskidest ja telgitagustest seikadest. Sel ajal vabastati erihoidu suletud trükised ja koju jõudis välismaal ilmunud Eesti raamat – need on olulised pöördepunktid Eesti raamatuloos. Tutvustatakse ka rahvusraamatukogusse soetatud Eesti kunstnike teoseid. Raamatu viimases peatükis, süvendi loos, saab aimu raamatukogu asukoha erilisusest.

Eesti Loodusmuuseumi töid 4. osa