Käesolevas raamatus on Eesti ja Nõukogude Liidu poliitilist ja majanduslikku olukorda laiemalt analüüsitud. Missugune koht Eestil ikkagi on suure impeeriumi koosseisus? On ta seal täieõiguslik liige? Kas on üldse võimalusi iseseisvumiseks? Mida eesti rahvas on pidanud taluma stalinliku terrori ja brežnevliku stagnatsiooni aastatel? Raamatu peatükid on vürtsitatud rahvasaadik Tiit Made muljetega Moskvas toimunud rahvasaadikute kongressil ja Ülemnõukogu istungitesaalis toimunust. Lugeja saab pildi NSV Liidu majanduse kriisi sügavusest, loeb rahvusküsimuse ummikseisust, migratsiooniprobleemidest, suhtumisest sõjaväkke ja lootusena näivast võitlusest selle määramis- ning valitsemiskire vastu.

Raamat annab lühikese ülevaate Eesti ajaloost kaheteistkümne ja poole aastatuhande jooksul, alates mannerjää kadumisest kuni tänase päevani. Lähtutud on eesti rahva kui peategelase ajaloost, kusjuures käsitluses on arvestatud ka naaberrahvaid ning vallutajaid ja valitsejaid. Ei ole üritatud esitada järjepidevat jutustust, vaid tähelepanu on koondatud Eesti poliitilise ajaloo ja kultuuriloo huvitavamatele küsimustele, mis lubavad ja vajavad jätkuvat arutelu ning pakuvad võimalusi uuteks lähtekohtadeks. Rahvusliku kallakuga väärtushinnangud on ühildatud range kriitilise teaduslikkuse nõudega.

"Kommunaalmajanduse käekäik pakub palju huvitavat nii ajaloo kui ka edaspidise arengu seisukohalt. Äsjailmunud raamat käsitleb peamiselt selle tähtsa valdkonna minevikku. Kuid tänapäeva hüved ja probleemid on vahetult seotud varasemal ajal, eriti aga lähiajaloos tehtuga. Seetõttu väärivad eriti suurt tunnustust need, kes panid aluse meie rikkustele keerulistes olukordades ning tegutsesid kaugeid perspektiive arvestades." Edgar Savisaar, Tallinna linnapea

Raamat koosneb kahest osast. Esimeses osas vaadeldakse 1. detsembri putši nii rahvusvaheliste suhete kui ka enamliku maailmarevolutsiooni ideede ja praktika taustal. Kriitiliselt analüüsitakse Eesti rahvaväe rolli 1924. aasta 1. detsembri sündmustes ja seniseid asjaomaseid ajalookontseptsioone. Raamatu teise osa moodustab Eesti Riigiarhiivis ja eriti selle filiaalis Parteiarhiivis paiknevate dokumentide valik. Neid dokumente pole kunagi publitseeritud, ehkki neil on 1. detsembri sündmuste mõtestamisel esmajärguline tähtsus. Nad annavad teatud pildi 1. detsembri putši ettevalmistustest Nõukogude Liidu territooriumil ja selle teostamise käigust.