Raamat sisaldab nõuandeid ja soovitusi, kuidas • kasutada valusaid tundeid tarkuse, osavõtlikkuse ja julguse arendamiseks • luua teistega suheldes avatust ja tõelist lähedust • muuta oma negatiivseid käitumismustreid • töötada kaootiliste olukordadega • õppida edendama osavõtlikku ja mõjusat sotsiaalset tegevust Otse meie käeulatuses on sügava õnne võimalus. Ometi laseme selle tavaliselt endast mööda – iroonilisel kombel just valu ja kannatuste eest pageda üritades. Pema Chödrön jagab meile traditsioonilisel budistlikul tarkusel tuginevaid julgeid ja osavõtlikke nõuandeid rasketel aegadel tegutsemiseks. Nõuandeid, mis on vastuolus meie tavaharjumuste ja -ootustega. Tema õpetuste kohaselt tõuseb kestev kasu vaid ühest kannatusele lähenemise viisist – me võime sõbralikult ja uudishimu ilmutades valulike olukordade poole liikuda, võime selles olemuslikult pidetus olukorras lõdvestuda. Just seal, keset kaost, on peidus hävimatu tõde ja armastus. PEMA CHöDRöN on USA päritolu budistlik nunn, kes elab ja õpetab Põhja-Ameerika esimeses lääne inimestele loodud tiibeti kloostris Gampo Abbey’s (Cape Breton, Nova Scotia, Kanada). Ta on tunnustatud meditatsiooniõpetaja Chögyam Trungpa üks olulisemaid õpilasi ja mitme raamatu autor (nt “The Wisdom of No Escape” ja “Start Where You Are”). Eesti keeles on 2007. aastal kirjastuselt Pilgrim ilmunud tema teos “Rahu sõja ajal”, mis õpetab rahu säilitamist kriisiaegadel.

Joshua Foeri „Tantsib Einsteiniga: meeldejätmise kunst ja teadus“ on haarav lugu noorest ameerika ajakirjanikust, kes, hakates kirjutama reportaaže mälu meistrivõistlustelt, leiab end ootamatult võistlemas USA mälumeistrivõistluste esikohal nimel. See viimse leheküljeni pingeline lugu on raamiks enneolematule ekspeditsioonile mäluavarustesse, mille käigus autor paljastab mälu varjatud mõju meie igapäevaelu kõikidele aspektidele. „Tantsib Einsteiniga“ pakub muuhulgas teravmeelset sissevaadet mälusse kultuuriajaloo kontekstis, mille eesmärk on kummutada meie senised valearusaamad inimmälust. Foer tutvub parimatest parimate „mäluatleetide“ käe all iidsete mälutehnikatega ning süveneb keskaegsete õpetlaste salanippidisse, mille abil nood suutsid pähe õppida terveid raamatuid. Kõige selle tulemusel avastab autor, et hoolimata üldlevinud arvamusest, mille kohaselt on hea mälu „looduse kink“ või „jumalik anne“, on tegelikult igaüks meist võimeline drastiliselt oma mälu parandama.

Me kõik justkui teame, kes on nartsissist ja kuidas ta käitub. Aga mis on nartsissism ja kuhu peaksime oma pilgu suunama, kui soovime sellele küsimusele vastust? Seetõttu ongi raamat pühendatud neile, kellele põhiküsimus – kes ma olen – pole vaid filosoofiline küsimus. Nartsissism oma põhiolemuselt on minu meelest inimese eneseväärikuse sünonüüm ja sümbol. Ükski nartsissist aga pole väärikas inimene, ta võib olla ülimalt väljapeetud, uhke, silmapaistev, kuid temas puudub eneseväärikus. See on kahjustada saanud ja ta ei oska ka võimaliku erakordse mõistuse, intelligentsi, mitmekordse hariduse juures selle kahjustusega hakkama saada. Ja mõista, et eneseväärikas inimene mitte kunagi ei kahjusta ennast ega teist, ei alahinda, ammugi alanda, rääkimata juba psüühilisest ja/või füüsilisest vägivallast. Ja seda sellepärast, et eneseväärikus ei luba. Nartsissist on inimene, kel puudub julgus iseenese süda murda. Ja niikaua, kuni tal seda julgust pole, murduvad südamed neil

Pean Lawrence E. Saphiro raamatut vanematele kasulikuks lugemisvaraks. Raamatu pealkirja võiks sõnastada ka "Kuidas kasvatada iseseisvat, teistega arvestavat ja elus hästi tulevat inimest". Ei ole olemas ideaalseid lapsevanemaid ja ideaalset kasvatust, kuid on olemas kasvatusviisid, mis on osutunud tõhusaks ja mille toel kasvanud lapsed saavad elus ette tulevate probleemidega paremini hakkama. Neid kasvatusviise käesolevas raamatus kirjeldataksegi. Eve Kikas, psühholoogiadoktor