Peter Lahnsteini Schilleri-raamat on biograafia, elulookirjeldus selle sõna otseses mõttes. Seetõttu erineb see oluliselt viimaste aastakümnete suurtest Schilleri-käsitlustest, mis on ilmunud Emil Steigeri, Benno von Wiese ja Gerhard Storzi sulest, ning kirjutatud peamiselt germanisti vaatepunktist, käsitledes põhiliselt tema loomingut. Autor jutustab siin erakordse inimese elust, kes oli ühtlasi oma aja laps. Tema argipäev oli tema seisusekaaslaste argipäev - hariduse, tiitli kaudu ülendatud, sageli rahalistes raskustes vaevleva kodanliku kihi argipäev; aadlitiitli omandamine ei muutnud selles suhtes midagi. Ta oli teatrikirjanik. Kuidas nägi välja tema aja saksa teater, mis inimesed olid teatri juhid, näitlejad? Ta oli ülikooli professor. Missugused olid tema aja ülikoolid, eriti tema Jena ülikool? Missugused olid kolleegid, mida suutsid, tohtisid teha ja tegid üliõpilased? Ta kirjutas raamatuid, andis välja ajakirju. Missugused olid trükkalite ja kirjastajate kombed, kui suured olid honorarid? Peter Lahnsteini raamatu aluseks on aastakümneid kestnud tegelemine maakohaga, kust Schiller pärit oli, tegelemine tema maaisanda Carl Eugeni ja tema kõrgkooliga, mida iseloomustavad heledam valgus ja süngemad varjud kui üheski teises selle aja õppeasutuses. Teiseks on selle biograafia aluseks põhjalikud teadmised 18. sajandi ja 19. sajandi alguse kogu saksa kultuuriala inimeste argipäeva ja elulaadi kohta.

Eva Peroni elulugu

Päevikute, kirjade, intervjuude, arhiivimaterjalide ja muidugi ka autori enda viljaka loomingu põhjal valminud raamat tutvustab Raimond Kaugveri sündmusterohket elukäiku, vaadeldes tema kujunemist armastatud rahvakirjanikuks. Tegu on esimese tervikliku Raimond Kaugveri elulooga. Sirly Hiiemäe (1976) on Eesti kirjandusteadlane, pedagoog ja kirjanik. Tema sulest on ilmunud romaanid „Elu hinnakiri“ (2012), „Bucket list“ (2018), „Jalgadega ajamullas“ (2019), „Kõrkjaarm“ (2022) ja monograafiad „Kirjanik kübaraga. Lilli Prometi lugu“ (2019) ning „Ja kõik läheb mööda. Kirjanik Aimée Beekman“ (2021).

1993. aastal Kanadas avaldatud "Kivist päevaraamatud" on kirjutatud Daisy Goodwill Fletti autobiograafiana. Raamatus on kirjeldatud Daisy elu sünnist 1905. aastal kuni surmani Floridas 1990-ndatel aastatel. Daisy on täiesti tavaline naine ning Shields jälgib tema elu ühest aastakümnest teise, tema esimest ja traagiliselt lõppenud abielu, teist abielu, lastekasvatamist, tema masendushetki ja elu Floridas, kui lapsed on suureks kasvanud. Raamatus on piir dokumentaalse ja ilukirjandusliku vahel võimalikult häguseks tehtud, ning tõsielule lähendavad seda ka lisatud fotod. USA-s sündinud ja praegu Kanadas elav Carol Shields hakkas ülikooli õppejõu karjääri kõrvalt kirjutama võrdlemisi hilja, ajal, mil tema viis last olid juba peaaegu täiskasvanud. Ta on kirjutanud luuletusi, näidendeid ja lühijutte, kuid tuntuse on talle siiski toonud romaanid, ning eriti "Kivist päevaraamatud", mis võitis mitu auhinda, sealhulgas ka 1995. aasta Pulitzeri preemia ja Rahvusliku raamatukriitikute auhinna. Samuti jõudis see Bookeri preemia lõppvalikusse. Shields ise on öelnud, et ta tahab oma raamatutes väärtustada nn. tavaliste inimeste elusid, pannes kirja nende lood. Tundub, et need lihtsad lood leiavad suurt vastukaja, sest Shieldsi iga uut raamatut oodatakse ja see tõlgitakse kohe paljudesse keeltesse.