"Mu vaim mässab tardumuse vastu, Watson," ütles Sherlock Holmes. "Andke mulle probleeme, andke mulle tööd, andke mulle kõige segasem salakiri, kõige keerulisem analüüs, ja ma olen oma sõiduvees. Ma põlgan olesklemise töntsi rutiini. Ihkan vaimset erutust. Seepärast valisingi endale nii iseäraliku elukutse või pigem lõin selle"

Agatha Christie sarja kaheksanda raamatu peategelane on taas ei keegi muu kui väike ekstravagantne superdetektiiv Hercule Poirot. Lõuna-Inglismaa vaikses rannikulinnas puhkust veetes kohtab ta veetlevat noort daami, kelle elu ähvardab paraku hirmus hädaoht. Poirot võtab daami kaitsmise enda peale, kuid näib, et seekord pole ta oma ülesannete kõrgusel. Otse Poirot' nina all sooritatakse mõrv ja tekkinud sasipuntra lahtiharutamine paneb end ilmeksimatuks pidava detektiivi tõsiselt proovile.

See ei meeldinud talle. Tema alahuul kerkis hammaste vahele ja kulmude otsad tõmbusid järsult alla. Kogu tema nägu muutus teravajooneliseks ja rebaslikuks ja õelaks. Uksekell jätkas oma laulu. Minule see ka ei meeldinud. Kui külalised juhtusid olema Eddie Mars ja tema poisid, siis võidi mind lihtsalt sealoleku pärast külmaks teha. Kui tulid politseinikud, polnud mul neile pakkuda midagi peale naeratuse ja lubaduste. Ja kui tegemist oli Brody sõpradega – kui tal sõpru oli –, võisid need osutuda temast kangemateks meesteks. Blondiinile ei meeldinud samuti kellahelin. Ta tõusis järsult ja rehmas käega. Närvipinge tegi tema näo vanaks ja inetuks. Brody tõmbas minult pilku pööramata väikese laualaeka lahti, võttis sealt luust päraga automaatpüstoli ja sirutas selle blondiini poole. Naine tuli tema juurde ja võttis värisedes relva vastu. "Istu tema kõrvale," ütles Brody. "Sihi teda sellega, nii et seda uksest näha ei ole. Kui ta käitub kahtlaselt, siis tee, nagu õigeks pead. Me ei ole veel löödud, beebi." Raymond Chandler (1888-1959) on loetavamaid ameerika kriminaalromaani karmi koolkonna autoreid. Ta teoste paremikku ühendab minajutustaja eradetektiiv Philip Marlowe. Käesolevas romaanis palgatakse Marlowe lahendama väljapressimisjuhtumit, kuid tal tuleb tegemist teha hooopis mõrvade ja laipadega. Nagu ikka ripub ta elu mitu korda juuksekarva otsas, ent tänu leidlikkusele ja kainele mõistusele lõppevad kõik intsitendid siiski hästi

Ainult mõne kvartali kaugusel Times Square'ist seisab Zaliani hoone, selle ehitada lasknud ärimehe edevuse, arhitekte ja insenere painanud säästuvajaduste ning paratamatute inimlike ja mehaanikavigade kumuleerumise monument. Vapustavas avapeatükis rebib tuulepuhang lahti Zaliani hoone kuuekümnendalt korruselt 200-naelase klaaspaneeli ja lennutab selle tänava poole nagu giljotiinitera. Õnnetuse põhjust uurima kutsutud insener Brian Mitchell leiab peagi, et hoone ehituslikud puudused on palju hullemad, kui ta oskas kujutleda. Salatsemine, et varjata tema eest tõde hoone kohta, on veel ohtlikum kui hoone ise. Mitchelli tõeotsing muutub võidujooksuks ajaga ja annab lugejale põneva ülevaate kõrghoonete konstruktsioonist.