On 28. detsember, rahvakalendri järgi süütalastepäev. Eradetektiiv Denno Silma ja tema kihlatu Hedvigi jaoks algab see päev autosõiduga Tallinnast Haapsallu. On nende pulmapäev. Samal hommikul alustab Soomes elav eestlane Heiki Kee reisi Helsingist Tallinnasse, et edasi suunduda Haapsallu. Tema peas on küpsenud kuritahtlik plaan. Et pulmaseltskonna ja Heiki Kee teed ristuvad, siis muutub kaunis pulmapäev kriminaalselt mustaks. Selle raamatu osad tegelased on lugejale tuttavad juba varasemalt ilmunud kolmest romaanist: "Täiskuu, reede 13." (2016), "Silm sihikul" (2017) ja "Pulmasurmasõit" (2019).

1794. aastal, kaks aastat pärast kuningas Gustav III surma, valitseb Rootsimaal segadus ja korruptsioon. Rahvas on sõjast, haigustest ja julmusest muserdatud ning vireleb vaesuses. Selles kurjust täis maailmas uurivad ühekäeline sõjaveteran Mickel Cardell ja varalahkunud juristi Cecil Winge noorem vend Emil pulmaööl julmalt tapetud pruudi Linnea Charlotta mõrva. Iseennast süüdistav masenduses peigmees Erik Kolm Roosi on paigutatud hullumajja. Kes on aga selle koletu teo kavandaja, kes on tegelik mõrvar? Sarnaselt juba sama autori eelmisele raamatule „Stockholm 1793“ on teose ajastu ja olustiku kirjeldamisel autorit suurel määral inspireerinud Carl Michael Bellmani laulud.

Keegi tapab Hollywoodi kuulsusi! FBI agent Alex Cross on koos perega Disneylandis puhkusel, kui talle helistab Büroo direktor. Beverly Hillsis on enda kodu ees maha lastud kuulus näitlejanna. Peagi pärast seda saab Los Angeles Timesi toimetaja e-kirja, milles kirjeldatakse mõrva ehmatavalt detailselt, alla on kirjutatud Mary Smith. Võimud kardavad, et tegemist on alles algusega. Järgneb veel tapmisi ja kohe saabuvad uued e-kirjad. Mary Smith jahib Hollywoodi staare ja mõjukaid inimesi ning muutub iga korraga aina osavamaks. Juba algusest peale on Alex Crossile selge, et ta pole varem sarnast juhtumit kohanud. Kas mõrvar võib olla mõni hullunud fänn või elus pettunud näitleja, või on tegemist millegi veel hirmuäratavamaga? Kuidas võib üks naine olla võimeline selliseid jõledaid kuritegusid sooritama? Hollywoodis leiavad inimesed endale kergelt vaenlasi. Selleks, et halastamatut tapjat kätte saada, peab Alex end navigeerima maailmas, kus staarid mekivad loorberilehtedel San Bellegrinot, samas kui lootusrikkad fännid tunglevad fotodega stuudioväravate ümber. Kõik tahavad pääseda lähemale, kuid mõrvar on küll selline fänn, kelleta Hollywood saaks hakkama. Kõik kuulsad näitlejad kardavad, et nad võivad olla Mary nimekirjas järgmised. Juhtum omandab erakordsed mõõtmed, kui Cross ja Los Angelese politsei üritavad leida ühist seost mõrvadele enne, kui Mary jõuab järgmise mõrvani...

See ei meeldinud talle. Tema alahuul kerkis hammaste vahele ja kulmude otsad tõmbusid järsult alla. Kogu tema nägu muutus teravajooneliseks ja rebaslikuks ja õelaks. Uksekell jätkas oma laulu. Minule see ka ei meeldinud. Kui külalised juhtusid olema Eddie Mars ja tema poisid, siis võidi mind lihtsalt sealoleku pärast külmaks teha. Kui tulid politseinikud, polnud mul neile pakkuda midagi peale naeratuse ja lubaduste. Ja kui tegemist oli Brody sõpradega – kui tal sõpru oli –, võisid need osutuda temast kangemateks meesteks. Blondiinile ei meeldinud samuti kellahelin. Ta tõusis järsult ja rehmas käega. Närvipinge tegi tema näo vanaks ja inetuks. Brody tõmbas minult pilku pööramata väikese laualaeka lahti, võttis sealt luust päraga automaatpüstoli ja sirutas selle blondiini poole. Naine tuli tema juurde ja võttis värisedes relva vastu. "Istu tema kõrvale," ütles Brody. "Sihi teda sellega, nii et seda uksest näha ei ole. Kui ta käitub kahtlaselt, siis tee, nagu õigeks pead. Me ei ole veel löödud, beebi." Raymond Chandler (1888-1959) on loetavamaid ameerika kriminaalromaani karmi koolkonna autoreid. Ta teoste paremikku ühendab minajutustaja eradetektiiv Philip Marlowe. Käesolevas romaanis palgatakse Marlowe lahendama väljapressimisjuhtumit, kuid tal tuleb tegemist teha hooopis mõrvade ja laipadega. Nagu ikka ripub ta elu mitu korda juuksekarva otsas, ent tänu leidlikkusele ja kainele mõistusele lõppevad kõik intsitendid siiski hästi