Rikkalikult illustreeritud teatmeteos Eesti juhtivatelt astronoomidelt. Maailma sünnist tänapäevani, tähed-nende sünd, elu ja surm, supernoovad, mustad augud, kuuretked ja planeetidevahelised lennud on teema, mis erutavad kujutlusvõimet.

Miks uuritakse lindude lendamist? Miks huvitab teadlasi delfiinide ujumisviis? Mille poolest võib kasulik olla nahkhiir? Kas konnaski on midagi uurimisväärset? Need on vaid osa küsimustest, millega tegeleb bioonika.

Raamat annab ülevaate loomorganismide keemilisest koostisest ja loomsetes kudedes toimuvatest biokeemilistest protsessidest. Raamat jaguneb kolmeks osaks. Esimeses osas käsitletakse loomorganismide keemilist koostist ja iseloomustatakse nende koostisesse kuuluvaid aineid. Teine osa on pühendatud toidus leiduvate ainete seedumisele ja looma kehaomasteks aineteks muudnumisele, kusjuures vaadeldakse süsivesikute, rasvade, valkude, mineraalide ja vee ainevahetust. Kolmandas osas käsitletakse vere, närvikoe, lihaskoe, uriini, piima ja munade keemiat.

Kätte on jõudnud antropotseen – inimese ajastu ning kliimamuutusega pole enam vaja ähvardada, sest see on kohal. Gaia Vince uurib oma reisikirjas, kuidas tavalised inimesed kõikjal maailmas muutuva kliima tingimustes toime tulevad ja tõdeb, et inimeste leidlikkusel pole tõepoolest piire. Raamat on jaotatud teemade kaupa peatükkideks: atmosfäär, mäed, jõed, põllumaa, maailmameri, kõrbed, savannid, metsad, kivimid ja linnad ning igas peatükis astuvad ette uued kangelased, kellest mitmed on jäädvustatud ka raamatu pildipoognas. Nepalis kohtub autor mehega, kes tõi mägikülasse interneti ja varustab küla elektriga vesioina abil. 74-aastane külamees Norphel rajab Ladakhi viljatutesse orgudesse tehisliustikke, mis kevadel sulades kastavad maailma vaeseimate põllumeeste maalappe täpselt õigel ajal. Peruus võõpavad Parco ja Geronimo mäekülge valgeks, et seda jahutada ja liustikud tagasi tuua. Maldiivlased loodavad merepõhja uputatud hiiglaslikust teraspuurist päästerõngast hapestuvas vees hävivatele korallidele. Saudi Araabias rajavad insenerid kõrbesse kunstlikku märgala, mis hakkab toimima kaevanduse tööstus- ja sanitaarheitvee biofiltrina. Kariibidel ehitab mees endale prügist kodusaare ja istutab sinna palmid. Medellíni linn teeb läbimõeldud ühistranspordi abil oma slummidest elamisväärsed linnaosad. Need ja paljud teised juhtumid avavad kliimamuutuse olemust jahmatavast küljest, kuid pakuvad ka lahendusi. Valik, nagu tõdeb autor, tuleb teha meil endil. Vabakutselise teadus- ja keskkonnaajakirjaniku Gaia Vince'i "Seiklused antropotseenis" võitis 2015. aastal Londoni Kuningliku Ühingu väljaantava maineka Wintoni auhinna. Vince on olnud ajakirja Nature Climate Change toimetaja, ajakirja Nature uudistetoimetaja ja New Scientisti veebitoimetaja. Ta on teinud kaastööd väljaannetele Guardian, The Times, Science, Scientific American, Australian Geographic ja Australian; ta kirjutab BBC Online'ile veergu Smart Planet ja teeb BBC-le raadiosaateid.