Oleksin paberitükke seganud nagu kaarte ning nad lauale laiali ladunud. Kas see oligi siis kogu mu praegune elu? Kas sel hetkel piirduski minu jaoks kõik paarikümne seosetu nime ja aadressiga, mille ainsaks ühenduslüliks olin ma ise? Ja miks just need ja mitte mõned teised? Mis oli minul nende nimede ja kohtadega ühist? Ma viibisin nagu unenäos, kus on teada, et sellest võib iga hetk üles ärgata, kui ohud ähvardama hakkavad. Kui ma seda vaid tahaksin, lahkuksin ma siit lauast ja kõik haihtuks ning kaoks olematusse. Järele jääks vaid üks plekk-kohver ja mõni paberilipik, millele kritseldatud nimedel ja kohtadel ei oleks kellegi jaoks enam vähimatki tähendust.

Peategelane Ram Mohammad Thomas võidab telemängus miljard ruupiat. Kohe pärast seda lasevad mängu korraldajad ta vahistada, sest nad ei usu, et lihtne kelner võib ausal teel sellise mängu võita. Rami päästab politseist noor advokaat, kes laseb noormehel seletada, kuidas too kõiki vastuseid teadis.

Elie Wiesel (1928–2016) oli Rumeenia juudi päritolu ameerika kirjanik ja õpetlane, kes pühendas oma elu holokausti mälestuste jäädvustamisele ning oli ülemaailmselt tuntud inimõiguste eestkõneleja. 1986. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. „Öö“ on Elie Wieseli isiklikel kogemustel põhineva triloogia esimene osa. Autor kirjeldab oma ellujäämist ja läbielamisi teismelisena Teise maailmasõja lõpuaastail. Lugu algab Sigheti linna juudi kogukonnas ning kulmineerub Auschwitzi ja Buchenwaldi kontsentratsioonilaagrite halastamatus tegelikkuses. Painava jutustuse võtab kokku valus tõde: kus puudub inimlikkus, seal jumal sureb. Originaali pealkiri La Nuit.

Need kaks armastust olid keisrinna Elisabeth ja näitlejanna Katharina Schratt. Keiser, absolutismi-idee viimaseid kandjaid eelmise ja käesoleva sajandi Euroopas, oli tegelikult üksildane mees ka eraelus. Habsburgide dünastia läks oma loojangule vastu Austria-Ungari keisrikoja intriigide saatel.