"Nero, verine luuletaja" on Koztolányi esikromaan (ilmunud aastal 1922), mille peategelaseks on luuletaja-keiser, kes elab oma alaväärsust välja näilise geniaalsuse maneerides ja türanlikes tegudes. Nero vastaspooluseks on Seneca, humanist, kes esindab tarkust ja mõistmist. Kaudselt hoiatab teos irratsionaalsete jõudude vabanemisega seotud ohtude eest.

Eelmise sajandi algul kirjutas Selma Lagerlöf ühe oma väärtuslikumaid teoseid, muinasjutufantastikaga käsitletud reisiloo «Nils Holgerssoni imelik reis läbi Rootsi». Raamat oli tellitud autorilt kui endiselt õpetajalt kooli tarviduste jaoks. Teda paluti kirjutada lastepärane Rootsi maateaduse lugemik, mis teenindaks kodumaa tundmaõppimist kooli algklassides. Tulemused ületasid aga kavatsused, sest teosest on saanud mitte ainult üks rahvalikemaid rootsi noorsooraamatuid, vaid see on saavutanud haruldaselt menuka vastuvõtu sellisena ka välismaal. Raamat on tõlgitud rohkem kui neljakümnesse keelde.

Tuntud jaapani kirjaniku (1899-1972), Nobeli preemia laureaadi (1968) psühholoogiline romaan (1953), mille peategelane on ametnikust perekonnaisa, kes vaeb elu loojangupäevil mõttes minevikku ja selle seoseid olevikuga.

«Mis juhtus, kas see üle-eelmine tüdruk sai närvivapustuse?» «Jah, sest ma ei andnud talle osa.» «Oi. Vaeseke...» «Aga mis tal siis häda oli, et ta ei sobinud?» «Ma ütlen ausalt: ta oli ülbe, jonnakas ja kihlatud.» «Ah soo... siis muidugi.» «Ja see teine?» «Milline?» «See, kes just väljus.» «Kas ta nuttis, kui ta välja tuli?» «Tema, ei, ta ei nutnud... Aga ta nägi halb välja.» «Just-just. Tema ei kõlvanud just selle tõttu. Tal ei olnud peas kõik päris korras.» «Ahah.» «Aga kes see üldse otsustab, kas teie?» «Mitte ainult... Nii mina kui see teine, kes on tulnud mulle seltsiks...» «Ahaa. See on siis Juhus. Mingil moel peab õnne ka olema.»