Kaasahaarav ja mõtlemapanev juturaamat põhikooli õpilasele ja lapsevanemale. Kaante vahelt võib leida vastused neile küsimustele: Kuidas õng ise püüab? Mis mäng see tüdrukute ja poiste vahel käib? Mida arvab vihmauss? Kus ei ole kala, aga on? Mis juhtub, kui kallid naised undavad? Mis on paadi ja kalda vahel? Millal kala võtma hakkab? Kuidas püüdmata püüda? Mida kingib kalamees? Kui väike on tegelikult suur?

Vaid vähesed väljamõeldud maad on vallutanud inimeste südame ja kujutlusvõime samamoodi nagu imepärane Ozi maa. Vähemalt neli põlvkonda lapsi ja täiskasvanuid on tundnud ühtviisi rõõmu Ozi armastatud elanike imeliste seikluste üle. L. Frank Baumi 1904. aastal esimest korda ilmunud "Imepärane Ozi maa" on lugu Tipi-nimelise poisi imetabastest seiklustest teekonnal läbi Ozi paljude maade. Siin kohtub ta meie vanade sõprade Hernehirmutise ja Plekkmehega, aga leiab ka uusi sõpru – Jack Kõrvitsapea, Saepuki, Ülisuurendatud Vingermardika ja hämmastava Tragidiku. Lugu sellest, kuidas nad nurjavad õela nõia Mombi kurjad plaanid ning võidavad kindral Jinjuri ja tema neidudearmee mässu, on tänapäeval niisama põnev kui siis, mil see ligi sada aastat tagasi esimest korda ilmus.

Kujuta ette, et homme ei pea sa enam kooli minema ja võid teha, mida tahad.

Koolimineku asemel sõidad koos klassikaaslastega peaaegu asustamata saarele. Terveks talveks. Ilma täiskasvanuteta.

Oleks see natuke liiga metsiku unistuse täitumine?

Koolipõlgurite moodne eksperiment võtab kiiresti tuurid keset metsikut loodust üles. Mängu tulevad nii matuseauto, aare merepõhjas, saarele eksinud pingviin kui ka linnast põgenenud direktor.

Raamat sisaldab endas kuus meeleolukat juttu loodusest. Vilsandi ümbrust ja sealseid autori tehtud vaatlusi on kasutatud juttudes "Hele-ema", "Avaruse nälg", "Naerukajakate kommuun". Ülejäänud kolmes loos ("Kustumatu sõprus", "Surmaluht" ja "Hilinenud vabadus") on tegelasteks ka lapsed ja täiskasvanudki. Autor peab tähtsaks inimese looduse mõistmist ja armastamist.