Tegemist on kõvakaanelise värvitrükis raamatuga, kus ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest, skandaalidest jne. Eestis ja maailmas. Raamatus on iga valdkond eraldi lahti kirjutatud (poliitika, majandus, kultuur, sport jms), lisaks veel suur faktimaailm. Kommentaarid aasta tippteemadel.

Tegemist on kõvakaanelise värvitrükis raamatuga, kus ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest, skandaalidest jne. Eestis ja maailmas. Raamatus on iga valdkond eraldi lahti kirjutatud (poliitika, majandus, kultuur, sport jms), lisaks veel suur faktimaailm. Kommentaarid aasta tippteemadel.

"Eesti Entsüklopeedia" käesolev köide on esimene täiemõõduline katse jätkata 1940. aastal katkenud rahvuslike mahukate üldbiograafiliste leksikonide traditsiooni. Kuuludes ühte ritta 1920.--30. aastail ilmunud biograafiliste leksikonidega, liitub käesolev köide mõtteliseks tervikuks "Eesti Entsüklopeedia" 11. ja 12. köitega ning moodustab 15-köitelise üldentsüklopeedia sees kolmeköitelise Eesti-ainelise tervikliku teatmeteose.

"Üldkeeleteaduse kursus" põhineb šveitsi keeleteadlase Ferdinand de Saussure'i (1857–1913) loengutel, mille tema õpilased 1916. aastal raamatuks vormistasid. Tegemist on ühe kõige tähtsama teosega keeleteaduse ajaloos, mis pani aluse strukturaallingvistikale, ent ühtlasi on see inspireerinud ja mõjutanud humanitaarteaduste arengut 20. sajandil üldiselt. "Üldkeeleteaduse kursusest" pärineb terve rida mõjusaid mõisteid ja mõtteid, sh keele ja kõne eristus, keele käsitamine märgisüsteemina, tähistaja ja tähistatava arbitraarne suhe jne. Raamat on oluline nii Tartu-Moskva semiootikakoolkonna kui ka prantsuse strukturalistliku ja poststrukturalistliku teooria mõistmiseks. Tõlke aluseks on Tullio de Mauro (1932–2017) kommenteeritud väljaanne, samuti on teos varustatud Ekaterina Velmezova pikema järelsõnaga.