Raamat „Börsil rikkaks“ toob päevavalgele Eesti ühe kõige ainulaadsema investeerimiseksperimendi: investor Toomase projekti telgitagused ja seni avaldamata põnevad seigad, millega on asjaosalised aastate jooksul silmitsi seisnud. Eksperiment sai alguse 2002. aasta jaanuaris ning seisnes selles, et Äripäev eraldas oma börsitoimetusele miljon Eesti krooni (64 000 eurot). Seda raha asusid toimetuse ajakirjanikud reaalselt investeerima. Eksperimendi pikkuseks määrati 30 aastat ja kui Toomas suudab stabiilselt turge ületada ja oma keskmise aastatootluse 12protsendilist eesmärki täita, peaks eksperimendi lõpuks tema vara kasvama 2 miljoni euroni. Eksperimendi algusest on möödas ligi 21 aastat, 9 aastat on veel minna. Selle aja jooksul on välja koorunud hulk õppetunde, mida kõrva taha panna, et ise investor Toomase „ämbreid“ vältida või, vastupidi, Toomasele edu toonud praktikate najal oma portfelli kasvu kiirendada. Esimest korda tulevad oma nimede ja nägudega avalikkuse ette kõik investor Toomase nimel investeerimisotsuseid teinud ajakirjanikud. Arusaam, et investor Toomasena on töötanud üksnes finantsharidusega professionaalid, ei pea sugugi paika. Börsitoimetusse on Toomaseks tulnud ka kokad ja muusikud. Raamatust selgub: ¤ Kuidas on börsitoimetuse ajakirjanikud Toomase investeerimisotsusteni jõudnud? ¤ Milliste viperuste ja paanikaolukordadega on aastate jooksul silmitsi seistud ning milliste lahendusteni jõutud? ¤ Millised on kõige olulisemad ja kasulikumad õppetunnid selles siiani väga edukalt kulgenud rahakasvatamise projektis? ¤ Milliste üllatavate seisukohtadeni on jõudnud ettevõtjad, kes on aastate jooksul investor Toomase käekäiku jälginud? Üks on nüüdseks selge – iga täiesti tavaline inimene suudab teha sama mida investor Toomas: investeerimise abil oma vara kasvatada.

Mis aitab USA mereväe eriüksuslastel, Ränioru tehnoloogiahiidudel ja maailma edukaimatel juhtidel jõuda oma vaimse saavutusvõime tippu? Steven Kotler ja Jamie Wheal on sukeldunud vookogemuse (ingl flow) sügavustesse ning selle nelja aasta pikkuse interdistsiplinaarse kaardistamise tulemused kõigile kättesaadavaks teinud. Vookogemust defineeritakse kui „optimaalset teadvuse seisundit, kus me tunneme end kõige paremini ja töötame kõige paremini“ ning see käib nende „tsoonis viibimise“ hetkede kohta, kus meie keskendumine on sedavõrd intensiivne, et kõik muu lakkab olemast. Tegevus ja teadlikkus hakkavad kokku sulama. Meie enesetaju haihtub. Meie ajataju niisamuti. Ja kõik, nii vaimse kui ka füüsilise saavutusvõime aspektid kerkivad kõrgustesse. „Raamatu ilmumise järel leidsime end vookogemusest rääkimas aina laiemas ringis. Alguses olid need kohtumised inimeste ja organisatsioonidega, kel oli korgete panustega konkurentsi vastu oma huvi, näiteks profisportlaste ja sojaväega, kuid ring laienes ning holmas peagi ka Fortune 500 ettevotteid, finantsorganisatsioone, tehnikafirmasid, tervishoiuteenuste pakkujaid ja ülikoole. Arusaam sellest, et teadvuse ebatavalised seisundid voivad saavutusvõimet parandada, nihkus äärealadelt peavoolu.“ Avasta nihestatud seisundi saladused, tutvu teiste ekstaatikute praktikaga ning saa oma valdkonna teerajajaks.

Unustage veel hiljuti kõneainet pakkunud sõnumid uue ajastu lahkemast ja sõbralikumast maailmast ning meeskonnajuhtimisest. Endiselt käib võitlus, hammas hamba vastu ja mida kiiremini te seda taipate, seda parem. Uus Machiavelli kaevab Machiavelli "Valitsejast" välja ajatud nõuanded ja sõjakavalused, mis aitavad tänastel äriliidritel ellu jääda ja edu saavutada selles ahnuse ja reetmise dzhunglis, mida kujutab endast äri. Alistair McAlpine rikastab Machiavelli teksti lugudega tänapäeva ärimaailmast, heites uudse nurga alt terava pilgu sellele, mis inimesi motiveerib.

"Ettevõtluse pikkuskraadides" näidatakse kätte tee, kuidas seilata läbi ärimaailma rahutute vete ja rahuldatakse vajadus uute mehhanismide, mudelite, mõõdupuude ja metafooride järele, mille abiga võime uuest tegelikkusest kasu saada. Globaalse teadmuse nomaad Leif Edvinsson võitles intellektuaalse kapitali arendamise esimeste sammude eest ning nõudis selle mõõtmist ettevõtete aastaaruannetes. Edvinssoni 1997. aastal ilmunud raamat "Intellektuaalne kapital" (Intellectual Capital, kaasautor Michael Malone) põhineb finantsteenuste firmas Skandia omandatud kogemustel. Edvinsson nimetati 1991. aastal Skandias maailma esimeseks intellektuaalse kapitali direktoriks. 1998. aastal nimetas Suurbritannias tegutsev Brain Trust ta teedrajava töö eest Aasta Ajuks. Pärast Skandiast lahkumist 1999. aastal asus Edvinsson maailma esimese intellektuaalse kapitali ja teadmusmajanduse abiprofessorina tööle Lundi Ülikoolis. Teadmusmajanduse esiletõus on juhtinud tähelepanu kasvavatele lahkhelidele tänapäevaste finantsaruandlussüsteemide ja intellektuaalse vara vahel. Tänapäeva suurfirmad joonduvad tavapäraselt ühe mõõdupuu -- finantskapitali -- järgi. See on ettevõtluse laiuskraad. Paraku pakub viimane meile ainult ühe osa suurest pildist. Puudub teine vajalik koordinaat -- ettevõtluse pikkuskraad. Pikkuskraadide -- või teisisõnu intellektuaalse kapitali -- määramiseks on vaja kasutuskõlblikku meetodit. Kuhu märgitakse võtmeisiku lahkumine ettevõttest? Kui üks tipptaseme tarkvaraarendaja lahkub isegi nii suurest firmast nagu Microsoft, on see oluline. Kuhu märgitakse üles võtmetähtsusega kliendi kaotamine või võtmetähtsusega projekti läbikukkumine? Mõõdupuu, millest kõik juhid lähtuvad, annab vaid poole vajalikust arusaamast selle kohta, kus me asume ja kuhu suundume. Intellektuaalne kapital on kombinatsioon inimkapitalist -- organisatsiooni liikmete ajud, oskused, taip ja potentsiaal -- ja struktuurkapitalist, mis peitub klientuuris, protsessides, andmebaasides, kaubamärkides ja süsteemides