Raamatusse on koondatud arstist autori enam kui kolmekümne aasta jooksul paljudel näitustel ja ajakirjanduse veergudel eksponeeritud filosoofilise sisuga, liigsete sõnadeta, meditsiiniteemalised karikatuurid.

Kaunilt kujundatud ja rikkalikult illustreeritud väljaanne tutvustab 2001. aastal avatud Niguliste muuseumi Hõbedakambrit, kus on väljas kõige vanem ja väärtuslikum osa Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust: Niguliste kiriku hõbe, Tallinna Mustpeade vennaskonna hõbe ja gildide – Kanuti Gildi, Toomgildi, Kaupmeeste Suurgildi hõbe. Hõbedakambri kataloogis käsitletakse gildide ja vennaskondade, peamiselt Mustpeade vennaskonna hõbedakogu kujunemist ning väärismetallesemete rolli nende ühingute seltsielus ja rituaalides. Raamatu põhiosa moodustab hõbedakambri eksponaatide kataloog. Raamat tutvustab ka tervituspokaalide juurde kuulunud rippsilte.

Eesti muuseumiühingu ja kultuuriministeeriumi tunnustusauhinna Muuseumirott 2008 peapreemia võitnud näitusega "Iluraam – raami ilu” (Adamson-Ericu muuseum, 08.03.–08.06.2008) kaasnev kataloog, mis tutvustab raame ja nende tähendust läbi ajaloo. Teemat on põhjalikult lahanud Eesti Kunstimuuseumi spetsialistid, aidates paremini mõista tööde ja raamide nõuetekohase säilivuse, vormistamise tehniliste võtete ja hooldusega seotud probleeme ning hinnata kunstiteoste lahutamatuteks kaaslasteks olevaid iluraame.

Raamat kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega "Kaarel Kurismaa. Kollase valguse orkester" (14.09.2018–23.02.2019). Näitus Kumu kunstimuuseumis on seni suurim retrospektiiv eesti ühe mitmekülgsema ja mängulisema kunstniku Kaarel Kurismaa (1939) loomingust. Kaarel Kurismaa on Eesti kunstimaastikul erakordselt mitmepalgeline loovisiksus. Tema loomingu väljundites põimuvad eri kombinatsioonides heli, muusika, skulptuur, maalikunst, kirjandus, lavakunst, monumentaalkunst, disain. Eesti kunstilukku on Kurismaa läinud aga eelkõige kineetilisele kunstile alusepanija ning selle järjepidevuse ainsa hoidjana. Hoolimata märgilisest rollist Eesti kunstiskeenel – seda nii 1970. aastate avangardismi ja popkunstiga seoses kui ka 1990. aastatel, mil heli- ja kineetilisele kunstile sai osaks teatav eneseavastuslik tõusulaine –, pole Kurismaa loomingust seni põhjalikumat ülevaadet ka raamatuna ilmunud.