Eesti Vabariik – 1920. ja 1990. aastad

160-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites õpik 2. osa

Taastada fašistide poolt purustatud kodumaa kiiresti ja ehitada ta üles kaunimana kui kunagi varem on meie ehitajate õilis ülesanne ja püha kohus. Käesolev almanahh peab olema peegliks iga-aastasest arhitektide tööst, andma ülevaate nende sihtidest ja saavutustest ning aitama lahendada tekkinud probleeme. Esimene number sisaldab küll ainult projekte, paberil lahendatud ülesandeid, aga järgmised iga-aastased numbrid peavad juba näitama tegelikult ehitatud hooneid, andes selge vastuse, kuidas meie arhitektid ehitavad üles oma sotsialistliku kodumaa. Toimetus Sisukord: Sissejuhatuseks Linnade planeerimise küsimusi ENSV-s Tallinna linna uuest planeerimise kavast Uue Narva arhitektuuriline ilme "Estonia" taassünd Individuaalehitus Meie taluehitistest Mõnda meie mööblist Tähtsamad sõja ajal hävinud arhitektuuri ja kunsti muinsusesemed Eesti NSV-s Kiirehitamisest NSVL Arhitektide Liidu üleskutse arhitektidele Venekeelne resümee

Kui 1939., 1940. ja 1941. aasta kohta on meil andmeid, mis Saksa okupatsiooni ajal kogutud ja paljud ka tol ajal kirja pandud, siis 1944. aasta septembri kohta võime öelda, et seal on ajaloolise tõe avamine raskem. Meie käsutuses on vähe materjali. See, mis meie ajalehtedes ja seni ilmunud muudes väljaannetes kirjutatud, on vale. Jäävad järele Läände põgenenute ja sel ajal siin elanud inimeste mälestused, nii kirjalikud kui suulised. Peame aga otse tunnistama, et mälestused, mis nende toimumisest aeg hiljem kirja pandud, on lünklikud, paljud sündmused ja faktid on seal segi aetud. On tulnud lugeda ühe ja sama sündmuse kirjeldusi eri inimestelt. Küsimus pole selles, et interpreteeritakse erinevalt, erinevad on sündmuste kuupäevad, osalenud inimeste ring, koht, kus sündmus toimus. Aeg on teinud oma töö. Vaatleme Läänemaad sellel ajal ja selles rollis.