Raamat Eesti lähiajaloost ja sellega seotud tegelastest läbi ennesõjaaegse Eesti Vabariigi poliitilise politsei ohvitseri Evald Miksoni eluseikluste ja kokkupuudete tol ajal aktiivselt tegutsenud ja sageli salapära katte alla jäänud isikutega (nt. Karl Säre). Ennesõjaaegne laiem avalikkus Eestis tundis Evald Miksonit jalgpalli rahvuskoondise väravavahi Mikina -- nn. sajakäelise puurivahina, kelle keeruline elukäik viis teda pärast sõda 1946.a. Islandile, kus ta tutvustas soome sauna, propageeris jalg- ja korvpalli ning jättis muulgi viisil oma jälje saareriigi ellu. Tema elu varjutas KGB hüsteeriline jaht saladustele, mida ta võis teada kui mees, kes sõja ajal kuulas üle tippkommuniste.

Sküütide muistised on üks arheoloogia paeluvamaid teemasid. Fotodega illustreeritud raamatus tutvustatakse sküütide aarete otsingute ajalugu ja kirjeldatakse sküüdi ülikute kurgaanidest leitud haruldasi kunstiteoseid. Suurt tähelepanu on pööratud nõukogude vapralt ennastsalgavate arheoloogide viimastele leidudele. Raamat on mõeldud arheoloogiast ning kunstiajaloost huvitatud kirjaoskust valdavaile lugejaile.

Ülevaade Eesti vabatahtlike liikumisest ning sõjateest Soomes ja kodumaal Teise maailmasõja päevil. Endiste soomepoiste, välismaale siirdunud autorite koostöös valminud faktirohke uurimus Soome armees väljaõppe saanud eesti poiste saatusest. Raamat on huviga loetav, sest selles on lisaks faktidele palju huvitavaid seiku sõjaväelaagritest ja rindelt, sellest, kuidas soomepoisid 1944. aasta sügisel tõttasid kodumaale Eesti iseseisvust taastama ja millega see katse lõppes. Raamatu lisas on langenute ja teadmata kadunute sõdurite nimekirjad.

Lugeja hoiab käes juba autori kolmandat raamatut Punaarmee 8. eesti laskurkorpuse sõjateest Teises maailmasõjas. 2014. aastal ilmunud kaks raamatut jutustavad laskurkorpuse sõdimistest Velikije Lukis ja Kuramaal. Kolmas raamat seob need sündmused omavahel ja täidab vahepealse tühimiku. Käesolev raamat jutustab laskurkorpuse pooleteiseaastasest istumisest Venemaal rinde tagalas, tema teekonnast tagasi Eestisse, rollist Tallinna vallutamisel ja katsumustest Saaremaal. Erilist tähelepanu on pööratud Emajõe forsseerimisele, sündmustele Tallinnas 22. septembril 1944, Tehumardi öölahingule ja Vintri dessandile, mida on käsitletud suure põhjalikkusega, samuti on antud ülevaade nende sündmuste kajastamise muutumisest läbi aegade. Korpuse tagalasistumist ja rindetegevust on näidatud nii juhtkonna, ohvitseride kui ka lihtsate sõjameeste seisukohalt. Lisaks asjaosaliste mälestuskatketele on raamatus rohkesti kasutatud ka seni avaldamata fotosid ja joonistusi.