Aastaraamat "Soome-ugri sõlmed 2018" annab ülevaate MTÜ Fenno-Ugria Asutuse ja tema partnerite soome-ugri rahvastega seonduvatest töödest-tegemistest. Sedakorda hõlmavad suure osa trükisest 2018. aasta hõimupäevade konverentsi "100 aastat soome-ugri rahvaste iseolemist" ettekannetel põhinevad artiklid soome-ugri rahvaste sajanditagustest enesemääramispüüdlustest. Põhjalikult käsitletakse karjala kirjakeele ajalugu ja sellele riigikeele staatuse taotlemist. Väljaanne vahendab ka muljeid teatri- ja filmifestivalidelt ning kontsertidelt, samuti reisikirjeldusi ning teaduslike välitööde kogemusi. Tutvustatakse aasta jooksul ilmunud raamatuid ja filme ning tunnustusi pälvinud inimesi. Raamat on mõeldud meie sugulasrahvaste ajaloost ja kultuurist huvitunud laiemale lugejaskonnale.

Sisu: Uusi andmeid 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse kunstielust Karl Eduard von Liphart kunstitundja ja kunstikogujana Ernst Friedrich von Liphart Mõnedest realismi avaldusvormidest 19. sajandi teise poole eesti kunstis J. Köleri vanaduspäevade suhted Tartuga Julie Hagen-Schwarzi dokumentaalmaterjalidest Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis Mõningatest vastuoludest 19. sajandi lõpu kunstielus J. Genss 19. sajandi baltisaksa kunsti uurijana

Käesolev raamat ei nõua lugejalt varasemaid süvateadmisi konserveerimisest, küll aga püüab tekitada huvi kultuuripärandi säilitamise vastu. Raamat on mõeldud eelkõige konserveerimise eriala üliõpilastele ja magistrantidele, aga samuti kõigile kultuuripärandi säilitamisega tegelevatele inimestele, kellel on kohustus, vajadus ja soov tagada Eesti kultuuripärandi säilimine tulevastele põlvedele.

Käepärane lühiülevaade maailma kunstiajaloost. Teemadeks on: - Antiikkunst - Rooma kunst - Algkristlik kunst - Romaani stiil - Gooti stiil - Renessanss - Barokk - Rokokoo - Klassitsism - Romantism - Realism Raamat on illustreeritud 22 pildiga ja varustatud pildiregistriga. «Käesoleva kirjutise peaülesandeks on sisse juhatada maailma kunstiajaloo piirkonda nende suurte stiilitüüpide kaudu. Ruumipuudusel on võimalik käsitleda ainult kõige tähtsamaid stiile Euroopa kunstiarengus ja neidki ainult üksikute tüüpilisemate näidete najal, mis iseloomustavad konkreetselt ühele stiilile omast vormilaadi. Näited on valitud peamiselt ehituskunsti alalt, kuna selles ajajärkude eri ilmed on kinnistunud kõige ilmekamalt. Kuid ka skulptuuri ja maalikunsti on arvestatud täiendavalt, peamiselt nende stiilide puhul, kus nad on etendanud enam esindavat osa. Näit. maalile kuulub vastuvaidlematu esikoht XIX sajandil. Sellekohaselt on valitud ka selle sajandi stiilinäited, jättes hoopis kõrvale arhitektuuri, mis sel sajandil harrastas vaid möödunud ajajärkude vorme.» Autor