Harriet Delvaney kiindub Menfrey perekonda ja nende iidsesse majja. Kui elu isamajas muutub väljakannatamatuks ja Harriet põgeneb Menfreyasse. Isa ootamatu abiellumine ja tema noore naise salapärane surm viivad Harrieti abieluni, mis seob ta alatiseks Menfreydega. Menfreyast saab lõpuks tema kodu. Ehkki ta armastab oma meest, hakkavad teda piinama kahtlused, kui Menfreyasse saabub kaunis Jessica Trelaken. Õhkkond muutub kummaliselt pahaendeliseks, ja kui üks salapärane hoiatus järgneb teisele, hakkab Harriet kartma, et ta võib kaotada mitte ainult oma mehe, vaid ka elu.

Nagu oma kuulsas ajasturomaanis "Effi Briest", jätkab nõtke sulega vanameister Theodor Fontane (1819-1898) indiviidi ja ühiskonna suhete kriitilist läbivalgustust ka siinsetes lühiromaanides. Esimeses viib autor lugeja tolleaegse suurlinna tegelikkusesse ning ironiseerib linnakodanluse tühisuse, paraaditsemise, eelarvamuslikkuse ning upsakuse üle, eine kujutab endast suure armastuse lugu, mis jookseb traagiliselt karile jäikade seisuslike vaheseinte tõttu.

Suhted suures kollektiivis on alati keerulised... eriti kui töö ja eraelu segi lähevad. Janet Fergusoni järjekordse menuromaani peategelane, noor Jill Thompson, on õde St. Mildredi haiglas, kus ta, vastu seistes raskustele ja intriigidele, saab teadlikuks nii mõnestki elu tõsiasjast...

Eugene Sue sündis 26. jaanuaril 1804 Pariisis rikkas prantsuse perekonnas. Omandanud arstikutse, võttis ta osa Hispaania sõjast, töötas laevadel ja elas seiklusrohket elu. Tõsisemalt hakkas ta kirjutama pärast isa surma, kui oli läbi löönud kogu päritud varanduse. Sue oli esimene kirjanik, kes alustas järgneva joonealuse romaani avaldamist ajakirjanduse veergudel ning sai 1830. aastatel selliste suurmeeste kõrval, nagu Honore de Balzac, Alexandre Dumas ja Victor Hugo prantsuse kirjanduselu kroonimata kuningaks. Järjejutuna ilmuv romaan muutus ülimalt populaarseks. Tema teoste tegelaskujud on romantilised ja eksootilised naised, peened dändid, ühiskonna reformijad, prohvetid, tollased seltskonnategelased.