Kogumik Jaigi luulest ja juttudest, mis kokku pandud Kauksi Ülle poolt, võru keelde pandud samuti tema ja Madis Kõivu, Jan Rahmani ning Evar Saare poolt. Koostaja järelsõna.

See luulekogu on minu rännak läbi Assisi paikade, kus elu ja surm saavad üheks – olen ju minagi üks rändur teiste seas, kes on olnud vabamate jälgede otsingul kogu oma eluaja.

Ain Rannaleet (1904-1943) kuulub nende kirjanike hulka, kes pärast Oktoobrirevolutsiooni hakkasid aluseid rajama eesti nõukogude kirjandusele Nõukogude liidus. Luulekogu teemadeks on: Süda on muredest hell Suure kodu südames Hullud piined Oi, mu kodu verikallis

Minu kodulinn on Tartu. Kolmkümmend aastat olen elanud Põlvamaal. Oma mõtteid ja tundeid hakkasin kirja panema ajendatuna oma elust ja sellest, mis toimub minu ümber. Selles raamatus on valik aastatel 1985–2004 kirja pandud mõtetest naise elu eri etappides. Raamat sündis tänu Inga Läänemetsale, kes on mulle nagu mu oma laps. Temaga olen oma mõtteid jaganud, tema leidis, et need väärivad jagamist ka teistega, tema leidis ka meid ühendava mõttekaaslase – noore kunstniku Maria. Nii said kokku kahe erineva põlvkonna naise sõna ja pilt. Eva Raup Maria Viidalepp: Olles erialalt dokumentaalfilmi režissöör, paeluvad mind tähendusrikkad momendid ja situatsioonid – hetked elust, mis dokumenteerimata unustataks. Salvestan igapäevaelust mälupilti kaadreid, millest valitumad lõuendile kannan. Nagu filmi, nii ka maalide puhul on minu jaoks oluline (isiklik) lugu ning loo kõnekus sümbolite keeles. Luuleraamatu "Elus on ajad" kolm maali – "Magav poiss", "Valu" ja "Lootus" – on valminud illustratsioonidena luuletaja Eva Raupi sõnadele, mis ka piltide enda lugusid avavad.