See on jutustus kaugete aastatuhandete saladustest, vanima ajaloo "valgetest laikudest", ebatavalistest sündmustest, millest osavõtjaiks olid meie vanavanavana... vanaemad ja -isad.

Raamat tutvustab laiemale lugejaskonnale esinduslikku valikut Tallinna Linnaarhiivi kogudes säilitatavate dokumentide pitseritest. Suureformaadilistel värvitahvlitel kujutatakse originaalmõõdus selle haarava pisiplastikažanri 92 erinevat, valdavalt keskajast pärit näidet. Esindatud on olulisimad omaaegsed pitsatikasutajad – ilmalikud ja vaimulikud valitsejad, kloostrid, linnad ja üksikisikud. Raamatust leiab ka pitserikujutiste kirjelduse ja teksti transkriptsiooni. Eesti keeles on see esimene üleni pitseritele pühendatud raamat.

Autor käsitleb põllumajanduse olukorda XVI-XVII sajandil, tuginedes peamiselt XVII sajandi põllumajanduslike kõlvikute kaartidele ja maarevisjonide materjalidele. Peamine tähelepanu on pööratud kasutusel olnud maaviljelussüsteemide uurimisele. Peale selle vaadeldakse maaviljeluse ja karjakasvatuse vahekorda talu- ja mõisamajapidamises, maaparandustöid jne. Näidatakse suuri erinevusi Lõuna- ja Põhja- ning Lääne-Eesti põllumajanduses. Teiste teadusharude (mullateaduse) andmetele tuginedes püütakse selgitada nende erinevuste põhjusi. Konkreetse materjali alusel on jälgitud valitsevate tootmissuhete, esmajoones teoorjusliku mõisamajanduse pidurdavat mõju põllumajanduse arengule.

Paljud Ilmar Tõnissoni 60 aastat tagasi kirja pandud mõtted rahvusküsimuses, Eesti eliidi, Eesti sise- ja välispoliitika jne. kohta sobivad hästi ka kaasaegsetesse samateemalistesse diskussioonidesse.