Robin Hobbi Eluslaevnike triloogia tegevus toimub Bingtownis, Jamaillias ja Piraadisaartel, mis jäävad Kuuest Hertsogkonnast kaugele lõunasse. Sellegipoolest mõjutab Kuue Hertsogkonna sõda Punalaevnikega ka lõunapoolsemate maade kaubandust ning Bingtowni kaubaisandad satuvad raskustesse. Olukord on pingeline isegi peredele, kellele kuuluvad imelised eluslaevad, mis on tehtud võlupuust. Kui laeval on surnud perekonna kolme põlvkonna esindajad, siis eluslaev virgub ja selle käilakuju ärkab elu. "Võlulaeva" alguses oodatakse eluslaev Vivacia virgumist. Vestritite peretütar Althea on veetnud suurema osa elust koos isaga seilates ning seepärast on ta veendunud, et pärast isa surma, saab tema laeva omanikuks ja kapteniks. Ta vapustus on suur, kui selgub, et isa on pärandanud laeva hoopis tema õele ja jõhkrale õemehele. Althea otsustab laeva ükskõik milliste vahenditega tagasi saada... Piraadisaartel ja selle ümbruses hellitab piraat Kennit samal ajal lootust saada Piraadisaarte esimeseks kuningaks. Ka tema on valmis kõigeks, et seda saavutada. Lisaks on ta otsustanud vallutada ühe seni kättesaamatuks peetud eluslaeva... Saatused, kired ja soovid ristuvad, merel aga on meremadude ränne ja kusagil Vihmajõel imbub sealsete asukate maailma märkamatult iidset Elderlingide maagiat.

Ühiste kaante vahel ilmuvad uuesti kolm teost: "Kuu aega täiskasvanu", "Merle" (varemalt "Tere! Sind ma otsisin!") ja "Peidus pool", millest kaks esimest on ümber töötatud. Neil jutustustel on ühised peategelased, kooliõpilased Silja, Indrek ja Merle, kelle käekäiku, omavahelisi suhteid ja arenemist laseb autor jälgida ühe töösuve ja õppeaasta jooksul.

Valeriel läheb päris hästi. Kuigi ta pole koolis kõige popim tüdruk, on tal head hinded ja sõbrad ning isegi potentsiaalne "boyfriend". Mida enamat võiks üks tüdruk soovida? Kuid ootamatult teatab Valerie ema, et ta jätab pere maha ja hakkab elama ühe naisega. Nagu sellest poleks veel küllalt, saab Valeria isast tundmatu Euroopa kuningakoja protokolliülem. Valeriel on kaks valikuvõimalust: kas jääda oma ema ja tolle imeliku tüdruksõbra juurde taimetoitu nosima või sõita isaga riiki, millest ta midagi ei tea. Valerie otsustab sõita välismaale ja pettub – kuni kohtub printsiga.

Me oleme Sinclairid. Keegi meist ei hädalda. Keegi meist ei eksi. Suviti elame oma erasaarel Massachusettsi ranniku lähedal. Vahest polegi teil rohkem tarvis teada. Või siis vaid seda, et mõned meist on valetajad."Me olime valetajad" on mitmeid kirjandusauhindu pälvinud E. Lockharti uus suurepärane põnevusromaan, mille GoodReads nimetas 2014. aasta parimaks noorteraamatuks. Lugege. Ja kui keegi küsib, kuidas lugu lõpeb, siis lihtsalt VALETAGE.