Lihtsasti kättesaadavast lõputust infohulgast võib saada koorem. Olles üle ujutatud videotest, taskuhäälingutest, raamatutest ja artiklitest, kulutame neile küll palju aega, ent enamasti ununeb kõik oluline veel enne, kui seda üleüldse käiku on võimalik lasta. Korjame üles meeletutes kogustes teavet, millega pole midagi peale hakata. Sisu võib küll olla meie jaoks pikas plaanis väärtuslik, ent raamatu autor Tiago Forte toob välja, et sageli tarbime seda sisu lihtsalt valel ajal. Et vajalikku teavet õigel ajal kasutada, tuleks omandada oskus luua teadmiste kogum, mida sobival hetkel lahti pakkida ja ellu rakendada. Kogutud tarkus on väärtuslik siis, kui seda on võimalik kriitilistel hetkedel n-ö välja võtta, et selle pinnalt parimaid võimalikke otsuseid langetada. Niinimetatud teise aju ehk teabe haldamise süsteemi loomiseks piisab üldistatult sellest, kui hakata infot enda jaoks üles märkima. Raamatus jagatakse ajatuid ja korduvalt läbi proovitud põhimõtteid, mille abil edu saavutada: „Need, kes õpivad tehnoloogiat kasutama ja oskavad hallata üha suuremaid infovooge, suudavad hakkama saada kõigega, millele nad keskenduvad. Need, kes aga otsustavad endistviisi toetuda ainult oma haprale inimajule, satuvad ülikiirelt muutuvas maailmas siiski järjest keerulisemasse seisu.“ Omandades õiged meetodid, avalduvad sinus seni märkamata jäänud tugevused ja oskused. On väga suur eelis teha palju rohkem märksa väiksema pingutuse, ajakulu ja stressiga. Sealjuures ei tuleks tehnoloogiat pidada inimkonna vaenlaseks, vaid inimaju võimendiks: võti seisneb vaid olulise alleshoidmises ja selle talletamises lihtsasti ligipääsetavasse kohta.

E. F. Schumacheri "Hämmeldunu teejuht" on oma esmatrükist alates olnud ja jäänud bestselleriks – sellest annavad tunnistust üha uued ingliskeelsed kordustrükid. Miks pakub see raamat jätkuvalt huvi? Mulle tundub, et põhjuseks on küsimused, mida E.F. Schumacher küsib, ja vastused, mida annab. Mis on elu? Milleks? Missugune on inimese koht olemise ahelas? Kes on inimene? Kes ta peaks olema? Need ja paljud teisedki igale inimesele üliolulised küsimused jäävad teadusevälistena teaduslikust uurimisväljast kõrvale, teadus on võimetu vastama neile ka tulevikus. Kes või mis võiks meid aidata? Kust otsida teejuhti? See raamat on teejuhiks neile, kes küsivad. Tippmajandusteadlasena oskab E.F. Schumacher oma mõtteid esitada nii, et keerulised asjad ei tundugi keerulistena ja lugeja saab tõelist vaimukosutust. – Maie Tuulik, Tallinna Pedagoogikaülikooli professor

Loova mõtte suunaja ning mõtlemise tõhustajana on viimastel aastakümnetel kogu maailmas levinud ja rohkesti kiitust pälvinud loov probleemilahendus TRIZ. Ehkki suhteliselt keerukas omandada, on see meetod tõhus. TRIZi kohta on ilmunud sadu raamatuid paljudes keeltes ning korraldatakse maailma- ja piirkondlikke konverentse. Viimastel ajal on eriti edukad rakendajad USA ja Lääne Euroopa kõrval Korea, Jaapani ja Austraalia ettevõtted. On tekkinud meetodi variandid TIPS, USIT jt. Selle teooria rajas insener Genrich Altshuller poolt möödund sajandi teisel poolel, et asendada intuitiivne ja juhuslik katse-eksituse meetodil põhinev loomeviis süstemaatilise mõtlemisstrateegiaga, mis lubab igal hea ettevalmistusega spetsialistil saada olulisi tulemusi loometöös ja loometööd oluliselt kiirendada. Aluseks on süsteemide arenguseaduste tunnetamine, loomepsühholoogia ja ülemaailmne leiutamiskogemus. Esialgsest kitsamast eesmärgist – inseneriloomingu toetamisest – on jõutud selle loova mõtteviisi rakendamiseni pedagoogikas, teaduses, loomepsühholoogia uurimises eneses. Igaüks, kes on vaevunud pingutama, et selles teoorias koduneda, leiab, et ta on hakanud maailma vaatama hoopis uue pilguga. Käesolev raamat on väiksemahuline, kuid annab aabitsatõed selle mõtlemisteooria aluste ja põhiliste tööriistade kohta. Toodud on selged näited ja ülesandeid iseseisvaks lahendamiseks. Raamat sobib suurepäraselt esimeseks abimaterjaliks iseseisval õppimisel või kursustel kasutamiseks, kuna on kirjutatud maailmas tuntud TRIZi arendajate poolt, kes on koolitanud spetsialiste Venemaal, Koreas, Prantsusmaal ja Mehhikos.

Amy Edmondson, Harvard Business Schooli juhtimisprofessor, maailma mõjukaim organisatsioonipsühholoog ja menuki „The Fearless Organization“ autor, käsitleb oma teises psühholoogilise turvalisuse teemalises raamatus ebaõnnestumisi: vigade tegemist, nende märkamist, tunnistamist ja neist õppimist.
Idee sellest, et organisatsioonid ja üksikisikud peaksid oma vigadest õppima, pole midagi uut. Ometi ei suuda enamik meist ebaõnnestumises peituvaid väärtuslikke õppetunde omaks võtta. Kuna vead kipuvad meis piinlikkust tekitama, on läbipõrumist kerge üldse mitte tunnistada või näpuga kellegi teise peale näidata. Mis veelgi hullem, nende harjumuste tõttu hakkame vältima ambitsioonikaid eesmärke või väljakutseid. Selle tulemusel laseme käest lugematuid võimalusi midagi õppida ja uusi oskusi omandada. Inimpsühholoogia, ühiskonna mõju ja institutsionaalsete hüvede koosmõjus sünnib hukutav kombinatsioon, mis muudab eduka põrumise oskuse äraõppimise tükk maad keerulisemaks, kui see olema peaks.

Et olla meisterlik vigadest õppija, tuleb selgeks saada, kuidas läbimõeldult toimetada, ebaõnnestumisi liigitada ja igat sorti nurjumistest väärtuslikke tarkuseteri välja sõeluda. Põrumised, mis on küll soovimatud, ent millest võib teadmisi ammutada, ongi õiget sorti vead. Nendest tuleb kümne küünega kinni hoida, sest just taoline intelligentne ebaõnnestumine toodab avastusi: uute ravimite leiutamine, äärmusliku ärimudeli käivitamine, uuendusliku toote väljatöötamine või klientide reaktsioonide katsetamine täiesti uuel turul.

Edmondson näitab, kuidas viia ebaproduktiivne põrumine miinimumini, et samas väärtustada inimlikku eksimist ja maksimeerida vigadest saadavat kasu. Kui muuta oma suhtumist läbikukkumistesse ja taoline mõtteviis ka organisatsioonikultuuri tasandil omaks võtta, tärkab innovatsioon ja hakkab juhtuma suuri asju.

Financial Times kuulutas Edmondsoni raamatu „Õiget sorti viga“ 2023. aasta parimaks äriraamatuks.

Amy Edmondson, maailmas tunnustatud psühholoogilise turvalisuse ekspert, avab oma viimases raamatus „Õiget sorti viga“ uue viisi, kuidas mõelda ja rääkida vigadest. Ta kutsub meid loobuma äärmustest – kas iga hinna eest ebaõnnestumise vältimisest või põru tihti ja kiiresti mõtteviisist – ning juhib tähelepanu sellele, kuidas targalt läbimõeldud vead võivad olla kasvu ja innovatsiooni aluseks.

Raamatus käsitleb Edmondson, kuidas meeskonna psühholoogiline turvalisus loob keskkonna, kus vigasid ja nendest rääkimist ei peeta häbiväärseks, vaid neid nähakse kui vajalikku osa õppimisest ja edust. Läbi rohkete näidete näitab ta, kuidas intelligentselt juhitud vead aitavad arendada nii isiklikku kui ka kollektiivset tarkust.

Raamat pakub praktilisi tööriistu ja lugusid eri eluvaldkondadest – ärimaailmast, ajaloost ja isiklikust elust – et inspireerida lugejaid asendama häbi ja süüdistamine uudishimu ja isikliku kasvuga. Raamat avab lugejatele võimaluse näha ebaõnnestumist täiesti uue nurga alt – kui võimast õppetundi, mis aitab liikuda innovatsiooni ja tulemusliku organisatsioonikultuuri poole.

Liina Kadari
Coach, organisatsioonipsühholoog