Raamat „Nii võib miljonäriks saada igaüks“ tõusis Rootsis 2008. aasta majanduskriisi ajal kiiresti raamatumüügi edetabelitesse. Nüüdseks on ärimees Per H. Börjessoni nõu kuulda võtnutest hinnanguliselt tuhanded inimesed saanud miljonäriks, sest on investeerinud aktsiatesse, olnud kannatlikud ja passiivsed. Enamikul meist ei ole võimalik rikkust pärida või sellesse abielluda, garanteeritult lotot võita, saada edukaks sportlaseks või rajada tulutoovat ettevõtet. Niisiis tuleb rikastumisel ohjad endale haarata; sobivaim moodus seda teha on alustada olemasoleva vara investeerimist. Rikas ei ole mitte see, kelle sissetulek on suur, vaid see, kellel õnnestub oma vara väärtust aasta-aastalt kasvatada. Alustada tuleks mõistagi sellest, et kümme protsenti oma sissetulekutest kõrvale panna. Arusaadav, et tarbimine toob kaasa kohese rahulolu, ent pikaajaliselt on hoopis paremad väljavaated ostmata jäänud sigarettidel või kaasa pakitud töölõunatel, mis nende kümne protsendi võimaldamist toetaks. Soovid ja vajadused on kaks eri asja ning igasuguse tarbimise puhul kehtib lihtne tõde, et tulud peavad ületama kulusid. Pärast kümne protsendi harjumuseni jõudmist tuleks valida mõni aktsia või fond, millesse usute piisavalt pikaajaliselt, et oma raha neisse kasvama usaldada. Raamatus annab Börjesson alustavale investorile nõuandeid varanduse kogumiseks, üksikasjalikke juhiseid sobivate säästuvormide valimiseks ja neis orienteerumiseks, samuti näitab ta, kuidas välja töötada regulaarset isiklikku bilanssi, et seda üha parandada ja hoida rahaasjad eesmärgistatud. Raamatus toodud näited on küll Rootsi-kesksed, ent on võrdlemisi universaalsed ja kohalduvad ka siinsele investeerimisturule. Erinevalt lotopileti ostmisest ei ole investeerimine õnnemäng. Sellele tasub järgmine kord poe kassas enne ostu sooritamist mõelda.

Indeksfondide isa ja The Vanguard Groupi juhist John C. Bogle’ist alguse saanud Bogleheadide kokkuhoidev investorkogukond on tegutsenud juba 90ndate lõpust saati. Siinse raamatu kaante vahele on nad koondanud põhilise raudvara, millest nad isiklikke rahaasju korraldades ja investeerides lähtuvad. Ise toovad nad välja kaks põhilist omadust, mis neid iseloomustavad: ratsionaalsus ja hoolivus. Üksikinvestoritena mõtlevad Bogleheadid alati kainelt, eelistavad fakte ega salli ebaloogilisust. Nad soovivad aidata kõiki investoreid, kellel on küsimusi mistahes investeerimisteema kohta: vanu ja uusi tulijaid, teadlikke ja naiivseid. Teemad ulatuvad fondide valikust pensioniplaanide ja maksuhalduseni välja – miski ei jää väljapoole selle investorite ühenduse ampluaast, kes hüvitiseta ja erapooletult kaasinvestoreid aidata püüavad. Raamatust leiad läbiproovitud strateegiad, mis on aidanud miljonitel investoritel oma finantseesmärkideni jõuda; selged ja konkreetsed selgitused, millega autorid keerukaid muidu teemasid avavad; rakendatavad nõuanded säästlikumaks elustiiliks ja investeerimisega kursil püsimiseks; vajalikud teadmised pikaajalisteks sihtideks, mis prioritiseerivad stabiilset kasvu ja maandavad ebavajalikud riskid; kogukonna kogemuste pinnalt kirja pandud kollektiivsed teadmised, õppimaks teiste vigadest ja edusammudest. „Bogleheads: investeerimise teejuht“ ei ole lihtsalt järjekordne investeerimisõpik, vaid esimene peatükk teel finantsvabaduseni. Pole vahet, kas plaanid pensionipõlve, säästad raha mõne suurema ostu tarbeks või soovid lihtsalt oma varalist seisu parandada, siit leiad kõik vajaliku, et oma finantstuleviku üle kontroll haarata.

New York Timesi bestseller. Kuigi Warren Buffetti investeerimistõdesid teavad paljud peast tsiteerida, pole kellelgi seni õnnestunud lõpuni mõista meest nende tõdede taga. Ta on tõeliselt privaatne hing, kes ei lase endale naljalt ligi. Siiski ühe erandiga – kunagi Buffetti juures finantsanalüütikuna alustanud Alice Schroeder on tänaseks selle erakordse mehe sõber ning Buffettit tavatult lähedalt vaatleva "Lumepalli" autor. Sõprus ning piiritu usaldus on ka põhjused, miks oli Buffett nõus veetma arutu arv tunde, et kergitada kardinaid oma lapsepõlvelt, isiklikelt suhetelt, perekonnalt, sõpradelt, kamraadidelt, äridelt ning paljudelt teistelt, teda aegmööda kujundanud teemadelt. Tulemuseks on ütlemata põnev sõit Omaha tagasihoidlikust Berkshire Hathaway peakorterist maailma üheks legendaarsemaks investoriks, kelle rikkust on enamusel raske hoomata, ammugi järele teha. Inimeseks olemine on segu tugevustest ja nõrkustest, nii ka Buffetti puhul – ta on paras müsteerium, täis vastuolusid ning ootamatusi. Ometi pole Buffetti pärandiks mitte tema jõukus ning koht rikaste tabelis, vaid põhimõtted ning ideed, mis on avardanud paljude maailma. "Lumepall" räägib selle erakordse mehe erakordsest eduloost.

New York Timesi bestseller. Endine matemaatikaprofessor James Simons, ettevõtte Renaissance Technologies asutaja, on tänases finantsmaailmas üks edukaimaid kauplejaid. Aastast 1988 on Renaissance'i lipulaev Medallioni riskifond näidanud keskmiselt 66%-st aastatootlust, teenides kauplemiselt rohkem kui 100 miljardit dollarit kasumit. Keegi teine ei saa sellele ligilähedalegi, ka mitte Warren Buffett, George Soros, Peter Lynch, Steve Cohen ja Ray Dalio, kirjutab Gregory Zuckermani raamatus "Turgude isand". Simonsi näol on tegemist mehega, kes juba karjääri algusaastail otsustas läbi närida tohututest andmemassiividest, rakendada kõrgemat matemaatikat ning luua ultramoodsaid arvutimudeleid, sellal kui teised lähtusid oma prognoosides sisetundest, vaistust ja vanakooli taustauuringutest. Just Simons pani aluse investeerimismaailma tabanud revolutsioonile. Zuckermani hinnangul küünib Simonsi vara tänaseks ligi 23 miljardi dollarini, tema ettevõtte keskmisel töötajal pea 50 miljoni dollarini. Need suurusjärgud annavad enam kui alust väita, et Simons ja tema meeskond on tabanud investeerimise kohta midagi, mille mõistmisest teised vaid unistavad. Ja seda olukorras, kus Simonsi ettevõttesse on eelkõige oodatud matemaatikud ja teadlased, kes ei tea investeerimisest ja Wall Streeti telgitagustest enamasti suurt midagi. Mõned neist on kapitalismi suhtes suisa skeptilised. Kuigi Simonsi näol on tegemist ülimat privaatsust hindava mehega, õnnestus Zuckermanil teha enam kui nelisada intervjuud rohkem kui 30ne endise ja praeguse Renaissance'i töötajaga, lisaks Simonsi sõprade, pereliikmete ja raamatus mainitud sündmuste asjaosalistega. Nii sündis haarav lugu, mis räägib Simonsi noorusajast ja tööst külma sõja aegse koodimurdja ning murrangulise matemaatikuna, samuti tema ettevõtte tormilistest algusaastatest. Allikad jagasid seniteadmata üksikasju Renaissance'i kõige tähtsamatest murdepunktidest, aga ka viimasel ajal aset leidnud sündmustest, milles oli rohkem draamat ja intriigi, kui seda oleks osanud ettegi kujutada.