Teoses käsitletakse teadusliku maailmapildi teket ja arengut ühe konkreetse teaduse - keemia najal. Erilist huvi pakub maailmapildi tekkimise seostamine inimese praktilise tegevusega. Lugeja saab teada, mida mõeldakse revolutsioonide all teaduses, miks ja millal need tekivad.

Õhk on nähtamatu. Õhk on kõikjal. Õhus hõljuvad uskumatud ja võimsad lood. Püüdke paari sekundi jooksul teraselt jälgida oma kopsudest väljuvat õhku, nagu oleks see teie viimane hingetõmme. Mida te selle õhu kohta tegelikult teate? Õhk ühendab meid minevikuga. Paar teie järgmises hingetõmbes sisalduvat molekuli võisid osaleda Esimeses maailmasõjas, näha pealt 11. septembri sündmusi või Berliini müüri langemist, aga ehk olid need ka Julius Caesari huku tunnistajaks. Jalutuskäik läbi ajaloo toob ilmsiks, kuidas õhk on kujundanud Maa väljanägemist ja inimkonna arengut ning käivitanud revolutsioone ja kuidas see mõjutab endiselt kõike, mida me oma maises elus ette võtame. Keerulisi keemilisi valemeid asendavad selles raamatus uudishimulikud teadlased, radioaktiivsed sead, Moulin Rouge'i kõhutuulekunstnik, keevitaja-murdvaras, õhupallilendurid, Roswelli UFO-legendi loojad ning hulk teisi värvikaid (ja aroomiküllaseid) tegelasi.

Vaba Akadeemia raamatusarja esimese raamatu aluseks on Vabas Akadeemias peetud astronoomialoengud. „Tänapäeval ei piisa taevakehade kirjeldamiseks enam sellest, kui astronoom istub teleskoobi kõrval, vaatab palja silmaga okulaari ja kirjutab või joonistab üles, mida ta teleskoobis näeb. Taevakehade vaatlemiseks tuleb kasutusele võtta väga keeruline tehnika, kuid ka sellest jääb väheks, sest vaatlusest saame vaid arvude rea. Selleks et aru saada, mida need arvud tähendavad, tuleb sageli appi võtta teoreetiline füüsika. Ja kui tahame teada saada taevakehade või isegi kogu Universumi minevikku või tulevikku, tuleb meil tegelda uuritavate objektide matemaatilise ja füüsikalise modelleerimisega, sest inimese eluiga on kaugelt liiga lühike, et näiteks tähtede evolutsiooni vaatlustega kindlaks teha. Samas võib evolutsioon teinekord liigagi tormiline olla, näiteks supernoovades. Kõik see teeb mitteastronoomile tänapäeva astronoomiast arusaamise keeruliseks. Raamat ongi kirjutatud eesmärgiga, et taevastest protsessidest oleks lihtsam aru saada.“

Joshua Foeri „Tantsib Einsteiniga: meeldejätmise kunst ja teadus“ on haarav lugu noorest ameerika ajakirjanikust, kes, hakates kirjutama reportaaže mälu meistrivõistlustelt, leiab end ootamatult võistlemas USA mälumeistrivõistluste esikohal nimel. See viimse leheküljeni pingeline lugu on raamiks enneolematule ekspeditsioonile mäluavarustesse, mille käigus autor paljastab mälu varjatud mõju meie igapäevaelu kõikidele aspektidele. „Tantsib Einsteiniga“ pakub muuhulgas teravmeelset sissevaadet mälusse kultuuriajaloo kontekstis, mille eesmärk on kummutada meie senised valearusaamad inimmälust. Foer tutvub parimatest parimate „mäluatleetide“ käe all iidsete mälutehnikatega ning süveneb keskaegsete õpetlaste salanippidisse, mille abil nood suutsid pähe õppida terveid raamatuid. Kõige selle tulemusel avastab autor, et hoolimata üldlevinud arvamusest, mille kohaselt on hea mälu „looduse kink“ või „jumalik anne“, on tegelikult igaüks meist võimeline drastiliselt oma mälu parandama.