"Vanasõnaraamat" on üldsusele mõeldud eesti vanasõnade väljaanne, mis sisaldab üle 15 000 sisuliselt süstematiseeritud ehtsa vanasõna. Valik on tehtud Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumis asuva vanasõnade koondkartoteegi põhjal. Tekstid on varustatud päritoluandmetega ning viidetega eesti vanasõnade akadeemilise väljaande ning Kirjandusmuuseumi koondkartoteegi tüübinumbritele, mistõttu vajaduse korral on kogu vanasõnaaines leitav. Tekstide redigeerimisel on murdelisus säilitatud. Sissejuhatuses selgitatakse vanasõnažanri tunnuseid ning antakse ülevaade eesti vanasõnade publitseerimisest.

"Minu koolitee Kildu 7. klassilises koolis algas kuue kilomeetri kauguselt Valgeraba servalt Maasika küla Üleoja talust. Esimesel koolipäeval saatis mind kooli kuuenda klassi tüdruk Eha Kurt Kiviniidu talust. Tema kodu asus veel kilomeetri võrra kaugemal, rabale lähemal. Minna metsavaikuse rüpest kooli kahesaja lapse hulka oli ikka tohutu elamus. Meie klassiruum paiknes õpetajate toa kõrval. Esimesel koolipäeval pandi mind istuma ühte pinki Kalev Kivikasega, kellele kool ei meeldinud. Ta viskas koolikoti põrandale ja nõudis kojusaamist. Õpetajate abiga paigutati ta vastu tema tahtmist koolipinki tagasi. Minule oli see kõige eredam mälestus esimesest koolipäevast. Järgmisel päeval jagati klass pooleks. Tehti I a ja I b klass. Sattusin I a klassi. See paigutati väikesesse ruumi korstnajala taha. Klassijuhatajaks sai Heini Utt. Hiljem on seda klassiruumi väiksuse tõttu kutsutud ka soolaputkaks. Teises ja kolmandas klassis olime juba kõik koos teise korruse trepi otsa juures olevas ruumis. Kuna meid oli palju, siis ei pidanud tihti vastama." Andres Marand

Käesolev ülevaade pole kroonika selle tavapärases tähenduses, selles on püütud kujundada raamid teatud ajajärkudele laste harrastuskeskuse loos. Kasutatud on maja rikkalikku arhiivi, ajakirjanduses avaldatut ja asjaosaliste eneste meenutusi-mälestusi-arvamusi. Koostaja suval on suurt rõhku asetatud inimestele, kes on õpilasmaja töös kaasa löönud või teevad seda praegu, ja kelle meenutused või mõtted võiksid lugejale huvi pakkuda. INIMENE ongi ju kogu töö eesmärk ja INIMENE annab ka sellele tööle sisu.

Artiklikogumiku teemadering ulatub rahvauskumustest tänase päeva maapoliitikani.