Enamus eestlasi on linlased. 100 aastat tagasi elas aga suurem osa meist maal ja oli seotud põllumajandusega; veelgi varem, umbes 1000 aasta eest, olime veel tõeline metsarahvas. See peegeldub meie rahva mälus, kirjutavas ja näitavas ajakirjanduses, kunstis ja kirjanduses – põllumajandusest räägitakse sageli ja seda mõistetakse, metsandusest kuuleb midagi haruharva. Metsandus kipub juba ununema. "Väike metsanduskursus" püüabki suunata üldsuse huvi ja teadmised sinna, kus nad nüüdses arenenud majandusega Eestis peaksid olema.

Sisaldab: Ühe teaduse algus, Meeleelundid – aken maailma, Toimurid ja nende mõju, Käitumise mehhanismid, Kuidas leiavad loomad oma tee, Instinkt või õppimine, Loomakooslused, Käitumise evolutsioon.

Autor tutvustab kõiki kolme Eestis pesitsevat pääsukeseliiki, annab ülevaate nende saabumisest, pesitsemisest, toitumisviisidest, rändest ja talvitamisest. Juttu on ka katsetest tehispesadega. Antakse juhtnööre pesade ülespanekuks suitsu- ja räästapääsukestele. Tutvustatakse praktilist linnukaitset. Raamat pakub huvi noorte loodusesõprade ringidele, bioloogiaõpetajaile, üliõpilastele, looduskaitsetöötajaile ja asjaarmastajaile loodusevaatlejaile.

Raamatus käsitletakse lühidalt agrokeemia arengut ja taimede toitumist. Üksikasjalikumalt peatutakse mineraalväetiste tootmisel ja omadustel ning nende toime ja kasutamise iseärasustel. Lähemat käsitlemist leiavad ka orgaanilised väetised ning lubi- ja bakterväetised. Esitatakse kokkuvõtlik ülevaade väetustööde mehhaniseerimisest. Selgitatakse väetussüsteemi koostamise põhialuseid ja tuuakse lühike ülevaade agrokeemiateenistusest.