Jeremy Rifkin on neljateistkümne majanduse üldisi trende, teaduse- ja tehnika arengu küsimusi ning kultuuriprobleeme käsitleva raamatu autor. Samuti on ta Washingtonis asuva Majandustrendide Sihtasutuse president. Esimene eestikeelne raamat biotehnoloogiast. Rifkin on kõige püsivamalt kritiseerinud geenitehnoloogia rakendusi erinevates elusfäärides. Raamat annab rikkalikele näidetele tuginedes põhjaliku ülevaate biotehnoloogia praegusest olukorrast. Olles veendunud, et infotehnoloogia ja biotehnoloogia koosmõjul muutub totaalselt inimeste elukorraldus, väljendab Jeremy Rifkin siiski kahtlust, et meie praegused teadmised on liiga vähesed hindamaks geneetiliselt muundatud organismide ja insenergeneetika ning geeniteraapia mõju. Seetõttu hoiatab ta nende kiire rakendamise eest. Tema arvates tuleb põhirõhk asetada geeniuuringutele, et jõuda kriitilise tasemeni molekulaarbioloogiliste mehhanismide ja geenifunktsioonide ning -koostoimete tundmaõppimisel.

Kõik räägivad töötajatest, kellele on antud piisavalt otsustusõigust, kuid vähestel on tegelikult sellised töötajad olemas. Juhid kurdavad pidevalt, et nemad annavad inimestele rohkem otsustusõigust kui need vastu suudavad võtta. Töötajatele on ju öeldud, et neil on otsustusõigus, kuid miks nad seda siis ei kasuta? Esiteks, tavaliselt ei piisa sellest, et inimestele öelda, et neil on otsustusõigus, seda tuleb tegudega näidata. Teiseks, otsustusõiguse andmine kui kontseptsioon on puhtalt kallite konsultantide poolt pakutav teooria, mis on juhitud ülevalt allapoole, kuid sageli ei ole pääsenud mõjule just rohujuure tasandil. Samas on aga järjest enam ettevõtteid saanud aru, et otsustusõiguste andmist saavad konsultandid küll suunata, kuid tegelikkuses langeb kogu elluviimise koormus ikka juhtidele. Juhtimine rohujuure tasandil räägib täpselt, kuidas panna inimesed ettevõtet edukaks muutma: ¤ Anna neile plaanid ¤ Anna neile töövahendid ¤ Anna neile aega ¤ Anna neile raha ¤ Anna neile luba. See raamat lihtne tavaloogikast lähtuv juhis, kuidas oma meeskonnale tegelikult piisavalt otsustusõigust anda ning panna nad ise ettevõtet arendama. Raamatu autor Guy Browning on ärikonsultant ja ühtlasi hea huumorisoonega kirjanik. Tal on oma kolumnid Guardian’is, Management Today’s ja People Management’is, kus ta kirjutab ärijuhi päevikut kõverpeeglist vaadatuna. Teda peetakse tänapäeva üheks teravmeelesmaks ja vaimukamaks elu vaatlejaks Suurbritannias. Vabal ajal juhib ta väga edukat ja innovatiivset konsultatsioonfirmat Smokehouse, mis on spetsialiseerunud kommunikatsiooni ja loomingulisuse küsimustele.

Paljud ettevõtjad viivad oma ideid ellu liialt rutakalt, mille tulemusel jookseb seitse toodet kümnest ludinal lati alt läbi. David Bland ja Alex Osterwalder on võtnud nõuks seda statistikat muuta, pakkudes välja lihtsa meetodi, mis aitab heast ideest kuulikindla ärimudelini liikuda. Nende "Äriideede testimine" selgitab: Kuidas kahandada riski raisata aega, raha ja teisi ressursse ideedele, mis ei hakka kunagi tööle? Kuidas elimineerida strateegia ning testimise ja valideerimise vahel laiutavat lõhet? Kuidas teha kindlaks ja testida võtmetähtsusega hüpoteese väärtuspakkumise ja ärimudelitahvli abil? Kuidas langetada olulisi ärilisi otsuseid viisil, mis lubab toetuda enamale kui intuitsioon ja kõhtunne? Kuidas julgustada oma meeskonnas eksperimenteerivat mõtteviisi ja kuidas sellest vormida pidev ning jätkusuutlik protsess? "Äriideede testimine" on suurepärane käsiraamat suurfirma novaatorile, kes üritab korporatsiooni kitsendusi trotsides uusi äriprojekte käima tõmmata; idufirma ettevõtjale, kes tahab testida ärimudeli algkomponente, et vältida meeskonna ja investorite tarbetut aja, energia ning raha raiskamist; ja kõigile neile, kes ihkavad põhitöö kõrvalt oma äri püsti panna. David Bland on nõustaja ja mitme ettevõtte asutaja, kes on oma töös keskendunud sellele, et aidata ettevõtetel saavutada turu ja nende toote vahelist sobivust. Enne nõustamistööd arendas David üle kümne aasta tehnoloogiavaldkonna idufirmasid. Seda maailma toetab ta tänini, jagades oma teadmisi mitmes Silicon Valley idufirmakiirendis. Innukas ettevõtja ja nõutud esineja Alex Osterwalder on rahvusvaheliste menukite "Ärimudeli generatsioon" ja "Väärtuspakkumise disain" põhiautor. Aastal 2015 võitis ta Thinkers50 strateegiaauhinna, mida Financial Times nimetab juhtimisideede Oscariks.

Aina suuremaks paisuvat ettevõtet kipub ühel hetkel organisatsiooniline jäikus tabama ja nii jääbki algusaegade innovaatilisest särast vaid kahvatu vari järele: uuendused loovad soodsa pinnase kasvuks, mis definitsiooni järgi tähendab suurenemist, muutes uuendamise nõnda veelgi raskemaks. Paradoksaalsel kombel paisub koos kasvuga ka vajadus uuendada, sest konkurents surub armutult peale: nad kas püüavad sind kopeerida või millegi veelgi võimsamaga pikali joosta. See on nagu koormustest, kus meedikud lisavad jooksulindile kiirust juurde nii pea, kui hakkad end piisavalt mugavalt tundma. Firmade tüüpiliseks "surma" põhjuseks on võimetus pidada sammu uuendustega, millele nad ise on oma kõrghetkel hoo sisse lükanud. Saatuslikuks saanud "haigusteks" on inerts ja bürokraatia, riskitaluvuse kadumine, hirm olemasolevate toodete kannibalismi ees, jäigalt juurdunud arendusprotsessid, vanadest ärimudelitest pimesi kinnihoidmine, liigne puudulike finantsmõõdikute usaldamine ja juhtimise lühinägelikkus. Hüpotees, et ka suuremad organisatsioonid võivad uuenduslikud olla, on pakkunud Gary P. Pisanole pikki aastaid rohkelt tegevust. Nii tema kui ka teiste teadlaste tööd on viinud järeldusele, et eduka uuendamise aluseks on strateegia, korralduslike süsteemide ja kultuuri kombinatsioon, mille loob õige juhtimine. "Ettevõtte loov arendamine" uurib, kuidas organisatsioone teisiti kujundada ja juhtida, et nende uuenduste elluviimise võimekus ei väsiks.