Ma mäletan, et 24. veebruaril 1994 jäid ülikoolis loengud ära. Ööpäeva jooksul lugesin läbi Emil Tode „Piiririigi“ ja Püha Augustinuse „Pihtimused“. Mäletan, et need teosed moodustasid selge paari, rääkisid samast asjast. Mäletan ühtlasi, et „Piiririik“ äratas minus kustunud huvi uue eesti kirjanduse vastu.

Marek Tamm

„Piiririigi“ esmatrükk ilmus lugejate ette 1993. aasta novembris. Kodumaal saatis romaani poleemika, mujal nähti selles huvitavat tunnistust ida ja lääne kohtumisest pärast raudeesriide langemist. Teos on tõlgitud umbes kahekümnesse keelde.

Käesolev väljaanne on pühendatud esmatrüki kolmekümnendale aastapäevale ja ilmub autori järelsõnaga.

Selles romaanis on A. Teder kujutanud Kehra mõisat, kus ta puusepa Mart Pappa tütrena oli elanud oma noorpõlves.

Aasta 2000 romaanivõistluse võitnud teose tegevus leiab aset 20. sajandi alguse Euroopas, kus jõudu kogub sotsiaaldemokraatia. Romaani peategelane, Gustav Kalender innustub Volta tehase noore töölisena 1905. a revolutsiooniideedest, kuid elu viib ta peagi Eestist ära Kesk-Euroopasse, kus mees satub dadaistide ringkonda ning hakkab ka ise kunstnikuks. Juba mõnevõrra kuulsust kogununa naaseb ta 1930ndatel Eestisse, kus jätkab oma tegevust. Süzhee viib lugeja kokku paljude oma aja suurkujudega, kohaliku vaimuelu liidritest ning dadaismi rajajatest kuni Lenini ja Aleksander Keskkülani. Tegu on autori debüütromaaniga, millel on nii ajaloolist haaret kui ka tempot ja teravmeelsust.