Rikkalikult illustreeritud värvitrükis raamat sisaldab huvitavat matemaatikaalast materjali nuputamiseks algklasside õpilaste jaoks. Kui mõnele ülesandele jõud peale ei hakka, saab kasutada näpunäidet lahenduse leidmiseks. Raamatu lõpus on ülesannete vastused. Nii on raamat kasutatav ka õpetaja abita.

Selles raamatus räägitakse sellest, kuidas turvaliselt ja ohutult käituda teede ja veekogude ääres, autos, looduses ja isegi kodus. Peatu, vaata ja kuula, mine ujuma koos kaaslasega, kinnita turvavöö ja kõnni, mitte ära jookse - need on vaid mõned nõuanded, millest juttu tuleb.

Emme ütles mulle ühel päeval: "Sinust saab varsti suur õde. Sa saad endale väikese venna." Ma ei saanud sellest hästi aru. Ma ju olen juba suur. Kas emme tahtiski öelda, et ma saan veel suuremaks? Ta selgitas veel: "Mul on kõhus väike tita, väike poiss. Tita kasvab kogu aeg suuremaks. Kui ta on piisavalt suur, tuleb ta välja. Siis sa saad ta sülle võtta ja pai teha." Venna peatne sünd tekitab väikses tüdrukus palju elevust, aga ka veel rohkem küsimusi. Ega tital kõhus kitsas pole? Kuidas ta hingab? Kas tita saab seda kooki, mida emme sööb? Ega ta minu küpsiseid ära ei söö? Kas emmel raske ei ole nii suurt beebit oma kõhus igal pool ringi tassida? Kuidas ta kõhust välja saab? Kuidas ta üldse kõhtu sai? Raamat aitab lihtsalt ja ausalt selgitada lastele mitmeid beebide sündimisega seotud teemasid. See jutustab ilukirjanduslikus stiilis loo tüdrukust, kes saab endale peagi väikse venna, ning kirjeldab, milline saab olema elu pisibeebiga. Lihtsalt, samas anatoomiliselt korrektsete nimetustega on kirjeldatud uue elu alguse protsessi. Kõike seda saadavad ilusad ja tõetruud illustratsioonid.

Kui noor õppejõud Alex Bezzerides anatoomialoenguid andma hakkas, keskendus ta esialgu inimkeha toimimise selgitamisele. Oma aastatepikkuse töö käigus hakkas ta aga üha enam mõtlema ka küsimusele, miks meie kehad sageli ei toimi. Miks on viljatus nii levinud probleem? Miks rebestavad paljud põlvemeniski? Miks on rinnaga toitmine sageli nii valulik? Miks enamikel inimestest ei mahu hambad suhu ära? Miks meil on nii palju prillikandjaid? Miks söögi- ja hingetoru on nii lähestikku, et meil on risk lämbuda? "Vajasin vastuseid. Kui olin läbi vaadanud sadu ja sadu teadusajakirjades avaldatud uurimusi, sain teada, et vastused on sageli väga ootamatud," kirjutab Bezzerides. Selles üllatavaid fakte ja sooja huumorit täis ning mõneti lohutust pakkuvas raamatus vastabki ta küsimusele, kuidas meie kehad on evolutsiooni käigus vormunud ja mis on seejuures läinud veidi viltu.