«Ma teenindasin Inglise kuningat» on kurbnaljakas lugu ühe väikese inimese, omamoodi tšehhi Nipernaadi hedonistlikest õnneotsingutest, tõusust ja langusest Teise maailmasõja eel, ajal ja järel. Monoloogivormis jutustust vürtsitab loendamatu hulk sümboleid ja assotsiatsioone ning münchhausenlikke hüperboole.

Norra kirjanduse värvikaim, vastuolulisim ja euroopalikum autor. JONASEST (1955) kujunes autori läbimurderomaan, mis pani aluse kirjaniku tänaseni kestvale kuulsusele.Väikese poisi Joonase saatus, kes on muserdatud oma hariduse pealesunnitud vastavusest, ei ole autori sõnul romaani keskne teema. "Kõik olulised isikud selles romaanis on Joonase erinevad variatsioonid – kõik on Joonased. Raamatu teemaks pole poiss Joonas, vaid "Joonaseks olemine"."

«Provokaator» on tundlik lugu pereemast, kelle maailm variseb kokku pärast üht islamistide terrorirünnakut Londonis. Naise abikaasa ja neljaaastane poeg saavad surma, kui kuus enesetaputerroristi jalgpallistaadioni publiku seas pommid õhkavad. Leinas ema püüab leida lohutust, kirjutades kirju kuriteo oletatavale süüdlasele – Osama bin Ladenile. Kuid lool on mitu tahku, miks naine end oma pere surmas süüdistama hakkab? Mis rolli mängib selles loos pereema salajane armusuhe? Kes on juhtunu provokaator? «Ma ei ole täiuslik ema, aga ma räägin sulle täiuslikku tõde, sest me räägime südamest südamesse. See on minu lugu.» «Provokaatori» esmatrükk jõudis imelike kokkusattumuste tõttu Briti poelettidele neljapäeval, 7. juulil 2005. aastal. Päeval, mil terroristide pommid plahvatasidki Londoni metroos ja liinibussis. Nii saavutas raamat hetkega tuntuse kogu Inglismaal. Chris Cleave oleks justkui suurt rahvuslikku tragöödiat ette aimanud – see tegi teose ka meediaväljaannete esikaaneuudiseks ja kõhedusttekitavaks ettekuulutuseks.

See oli maailma üks õudsemaid katastroofe, kui Vesuuvi purske tagajärjel aastal 79. m.a.j. hävis kolm Kampaania linna; Herculaneum, Pompeji ja Stabiae. Kui need linnad uuesti avastati (Pompejis alustati väljakaevamisi 1748.a.), leiti imestusega, kuivõrd täiuslikult olid tuha kaitsva kihi all säilinud nii majad kui ka nende sisustus. Kaugete minevikulinnade saatus virgutas asjasthuvitatute fantaasiat. Üks Pompeji ajaloo uurijaid oli ka inglise kirjanik Edward Bulwer-Lytton, kelle töö tulemusena ilmus romantiline ajalooline romaan “Pompeji viimsed päevad”.