Õpik on mõeldud eeskätt bioloogiaosakonna üliõpilastele, aga ka abivahendina geograafiaosakonna üliõpilastele. Õpik annab üldised elementaarsed teadmised zooloogiast, mis on vajalikud igale bioloogile ja mis on aluseks zooloogidel eridistsipliinide (loomafüsioloogia, loomaökoloogia, loomageograafia, võrdleva anatoomia jne.) omandamisel. Õpik ei taha olla kuivaks konspektiks, mis tuleks "ära õppida", vaid töövahendiks, et asjaomaseid fakte ja seaduspärasusi mõista ja teadlikult omandada.

Lindude ränne on üldbioloogiline probleem, mille tundmine on suure üldharidusliku ja kasvatusliku tähtsusega. Ühtlasi on ta neid loodusvaatluse alasid, millest on osa võtnud paljud asjaarmastajad linnusõbrad. Käesolevas raamatus on püütud tabada lugejate taset, kes rände küsimustes ei ole eriteadlased, kuid miskipärast huvituvad rände uurimise problemaatikast ja tänapäevasest seisust. Teatav kasu peaks raamatust olema ka kutselistel, eriti aga asjaarmastajatel ornitoloogidel. Teos pajatab Baltikumist pärinevate faktide kõrval palju sellest, mis lindude rände uurimise alal on saavutatud mujal maailmas.

Rahvusvahelise menuki "Kus laulavad langustid" autori Delia Owensi ja tema toonase abikaasa Mark Owensi haarav mälestusteraamat, mis kirjeldab nende elu Kalahari kõrbes sealse eluslooduse uurimisel. Seitse aastat elasid nad Aafrikas läbiuurimata piirkonnas ilma teede, inimeste ja ainsagi veeallikata. Sellel ääretul tühermaal kohtasid nad loomi, kes polnud kunagi inimest näinud. Lõvid magasid nende kõrval, leopardid, kaelkirjakud ja pruun-vööthüäänid olid laagri alalised külalised. Kalahari kõrb pole aga mingi Eedeni aed ning Owensid sattusid alatasa ohtu – küll kimbutasid neid põuad, tulekahjud ja tormid ning isegi loomad, keda nad armastasid. "Kalahari karje" on võitnud John Burroughsi medali aasta parima loodusteemalise raamatu eest.

Maailmameri on kõige salapärasem paik maakeral, mille sügavused on siiani suuresti läbi uurimata. "Elav ookean" viib lugeja ekskursioonile vee alla: miks ringlevad hoovused nii, nagu need ringlevad? Kuhu need üldse suunduvad? Kuidas on muutunud maailmamere vee koostis? Kui tugevalt on vesi reostunud ja kuidas see kõik mõjub tohutule hulgale elusolenditele, keda maismaaelanikud süüa armastavad? Autor kirjeldab ookeanide hämmastavat elurikkust ja selle muutumist sajandite vältel. Ookeanid seisavad praegu silmitsi enneolematu ohuga. Lisaks sellele, et me püüame mere kaladest kuni liikide väljasuremiseni päästmatult tühjaks, mõjutab see ka otseselt maismaaelanike elu. Meretaimed toodavad poole maailma hapnikust; ookeanid neelavad tohutuid süsinikdioksiidi koguseid ja aitavad elu maakeral tasakaalus hoida. Merede elurikkust illustreerivad rohked värvifotod, raamatu lisas jagab autor soovitusi, mida ja kuidas saab igaüks teha selleks, et elu maailmameres kestma jääks. Londoni Kuninglik Selts nimetas "Elava ookeani" üheks 2013. aasta viiest parimast populaarteaduslikust raamatust. Callum Roberts on merebioloog, looduskaitsja, okeanoloog ja Yorki Ülikooli teadlane. Ta on kirjutanud mitmeid ookeane ja nende seisundit käsitlevaid raamatuid; teadlasena on tema peamiseks uurimissuunaks inimmõju maailmamere ökosüsteemidele, iseäranis korallriffidele.