Kaks ulmeklassikasse kuuluvat romaani. H. G. Wells asetab "Nähtamatus" sõrme teaduse kõige haavatavamale ihulapile. Teadlane-füüsik, kel läheb korda muuta end nähtamatuks, ei varjagi, et uus olek annab talle võimu ja vabaduse, mida ta tavalise inimesena, vaese laboriassistendina, elu sees ei saaks nautida. Oma armetu maise saatuse eest otsustab ta nähtamatuse varjus inimkonnale kätte maksta. Wellsi "kuri teadlane" sai inimkonnavastase tegevuse eest oma teenitud karistuse. Mida teadus aga tuvastaks – kas tänapäeva teadust juhivad ja valitsevad head või kurjad vaimud?

Kui kõik ruumi-, aja-, mateeria- ja eksistentsiteemalised küsimused on saanud vastused, jääb meid kummitama üksainus küsimus: "Kuhu me täna sööma läheme?" "Universumi Lõpu restoran" pakub ülima gurmee-elamuse ja ometi kord ei järgne sellele hommikut, mille pärast peaksid süümepiinu tundma. Arthur Denti kosmoseodüsseia viib lugejad korraliku eine otsingul aja lõppu. Selle käigus saab kogemata ära muudetud ka kogu inimsoo tulevik... Douglas Adamsi tegi maailmakuulsaks BBC raadiosaade "Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas", millele järgnesid bestselleriks saanud raamatud, telesari, näidend, arvutimäng, film ja saunalina. Algupärases triloogias on veel ilmunud esimene osa "Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas" ja kolmas osa "Elu, universum ja kõik".

Cronin jätkab sealt, kus jäid pooleli "Teekonna" seiklused, kuid kandub ka tagasi, aega enne seda kui vallandus viirus, mis tekitas maakeral katastroofi. Inimesed püüavad endiselt mingil moel mõista, kuidas uues olukorras elada, kaksteist esialgset nakatunut on loonud oma telepaatilised armeed ja keset kõike seda kõnnib endiselt Amy, mõistatuslik tüdruk, kes liigub ringi otsekui lunastaja. Temaga on liitunud oma kindluslinnast väljatunginud seltskond ning seiklusi selles katastroofijärgses maailmas jätkub neile kuhjaga. Cronini sünget maailmalõpunägemust eristab paljudest teistest samalaadsetest romaanidest kindlasti see, et tegu on väga hästi kirjutatud raamatuga. Enne "Teekonda" oli Cronin kirjutanud väga viimistletud proosat ning tema stiil ja kirjutamisoskus teevad äärmiselt nauditavaks ka selle põnevustriloogia.

"S. Vititski varjunime kasutava Boriss Strugatski romaani tegevus ei toimu kauges tulevikus, nagu see Arkadi ja Boriss Strugatski loomingus sagedasti on olnud, vaid "siin ja praegu". Intriigi teljeks on teatavate kriminaalsete ringkondade katse kasutada ära ühe tegelase võimet tulevikku ette aimata. Meie ajale omaseid tunnuseid (maffia, korrumpeerunud valimised, "uusvenelased") on romaanis küllaga, kuid nagu ikka, on selles peamine just ideede sõlmumine ja "neetud" küsimused: kas meil on õigust sekkuda teiste asjadesse, olgu kas või kõrgeima eesmärgi nimel, kus on piir ausate püüdluste ja omakasu vahel, samuti küsimus: milles seisneb isiksuse jõud ja jõuetus läbi ajaloo."